Enn Veskimägi: Euroopa tööandjaid kuulates tekkis küsimus, miks arutatakse Eestis nii pikalt musta rahastamise üle
Tööandjaorganisatsioonide juhtide nõukogu koosolekul käinud Enn Veskimägi rääkis Delfile, et peamiselt räägiti Kreeka teemal ning majanduse olukorrast, mis tekitas aga temas küsimuse, miks me mitu nädalat järjest hoopis sisepoliitilise musta rahastamise teemaga tegeleme.
Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ja tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis käisid Taani pealinnas Kopenhaagenis tööandjaorganisatsioonide juhtide nõukogu (Businesseurope Council of Presidents) koosolekul, mis toimub eesistujariigis kaks korda aastas, juunis ja detsembris. Veskimägi märkis, et üle pika aja räägiti nõukogus väga avameelselt.
Sel aastal on majanduse probleemid tabanud ka Saksamaad ning riigi tööandjate juht teatas, et majandus on hakanud jahtuma. Ehk kui seni on Saksamaa olnud justkui kriisist välja juhtiv vedur, siis nüüd hakkab veduri hoog vaikselt raugema.
Teravalt kritiseeriti Prantsusmaa presidenti. Üheks põhjuseks sealjuures see, et kui teised Euroopa riigid arutavad, kui kõrgele pensioniiga tõsta, siis tema on otsustanud pensioniiga langetada. Samas pole Veskimägi sõnul selleks vahendeid, kuna pensionifondid on ammenduma hakanud. Kui Bismarck pensionisüsteemi leiutas, siis oli ühe pensioniealise kohta 6-7 töötajat, kuid nüüd on see langenud katastroofilisele üks kahele suhtele.
Palju räägiti majandusest ja nii tundis Veskimägi, et on arusaamatu, miks Eestis arutletakse juba kolmandat nädalat järjest rahaskandaali üle ehk tegeletakse siseriikliku probleemiga, samal ajal kui teised riigid valmistuvad n-ö päästepaate vette laskma.
Nõukogus räägiti ka taastuvenergiast, mida kritiseeriti, kuna tarbija jaoks muudab taastuvenergia kasutamine energia oluliselt kallimaks. Öeldi ka, et aatomijaamade sulgemine oleks mõistlik siis, kui energia saamiseks oleks välja töötatud alternatiivid. Samas kiideti Ameerikat, kus vastupidiselt Euroopale suudetakse energiat tarbija jaoks soodsamaks muuta.
Kreeka otsust oodatakse hinge kinni hoides
Peateemaks oli Kreeka ning riigi enda esindajad rääkisid, et tõenäoliselt ei suuda Kreeka nõutud kiirusega reforme läbi viia, kuigi arvati, et ehk on kauplemismaad. "Kõik ootavad hinge kinni hoides, mis Kreeka otsustab," sõnas Veskimägi ja nentis, et südaööks võiks miski juba selgunud olla. Samas nentis ta, et hoolimata kreeklaste valikutest head lahendust ei paista. "Ma arvan, et umbes paarkümmend korda on riigijuhid saanud kokku ja Kreeka teemat arutanud, aga häid lahendusi tänaseni pole."
Veskimägi lisas, et probleemidel on lasknud tekkida tegelikult poliitikud, kes oma valimislubaduste täitmiseks on laene võtnud ning nõnda lõhkilaenamisi korraldanud. Seda on teinud juba aastakümneid nii vask- kui ka parempoolsed erakonnad. Kuna nüüd on käes aeg, kus säärasele käitumisele tuleb joon alla tõmmata, siis on praegu Veskimägi sõnul keeruline aeg kõigi jaoks. Praegust olukorda ainult kärpimisega ei päästa.
Tõsist muret tuntakse Veskimägi kinnitusel ekspordi langeva trendi pärast. Kui Eesti vaatevinklist vaadata, siis võime küll olla rahul, et meie laenukoormus on väiksem kui teistel riikidel, kuid peame siiski kogu aeg arvestama, et meie heaolu sõltub ka teiste riikide käekäigust. Kui Prantsusmaal või Saksamaal on tööstustoodangu langus, siis jõuavad probleemid ka meile, kuna me oleme seotud kõigi avatud turgudega.
