Energeetika jäi viimasest Euroopa Liidu Venemaa vastu suunatud sanktsioonidenimekirjast suuresti puutumata, kui jätta välja piirangud uute naftaväljade arendamiseks mõeldud kõrgtehnoloogilise varustuse tarnetele. Mäe sõnul takistab sanktsioonide laiendamist see, et Venemaa gaasitarnetele on raske asendajaid leida.

Võimalikud Venemaa gaasi asendajad Põhja-Aafrikast on kas ära langenud või on ebakindlus liiga suur. Egiptus toodab gaasi siseturu jaoks, Liibüas takistab tootmist pidev kodusõda ja Alžeerias takistab tootmise laiendamist investorite kartus, et Alžeeria naabruskonnast võib ebakindlus laieneda ka sinna.

Venemaa naftatarneid Euroopasse oleks kergem asendada, eriti kui näiteks OPECi riigid otsustaksid oma tootmist suurendada või kui näiteks Iraani naftasanktsioonid tühistada.

Raskuseid oleks sel juhul Venemaa naftat toru kaudu importivatel riikidel nagu Tšehhi, mis peaksid oma nafta rafineerimistehaseid teistsuguse nafta töötlemiseks ümber häälestama, mis maksab raha. Mäe meenutas, et kui mõne aasta eest Rosneft vähendas ajutiselt naftajuhtme kaudu Tšehhi mineva nafta hulka, siis protesteerisid tšehhid väga häälekalt.

Naftaekspordi kinnikeeramise vastu on Venemaal võimalik aga mitmel moel võidelda. Esiteks saab hakata peitust mängima. Nafta laaditakse sel juhul Ust-Lugas tankerile, mis kuulub mõnele mugavuslipu riigile nagu Libeeria, nafta omanikuks märgitakse aga omakorda mõne maksuparadiisi firma, nafta viiakse aga otse Euroopasse. Vajadusel saab varifirmade ketti palju pikemaks ajada.

Venemaa tulu langeks

Teiseks on Venemaal võimalik oma naftale uusi turge otsima minna. Oma nafta müümiseks näiteks Hiinasse peab Venemaa aga välja tõrjuma olemasolevad tarnijad, mis tähendab vajadust pakkuda odavamat hinda. Lisaks on arvatavasti vaja ka rafineerimistehaseid ümber häälestada vene naftale, mille kulu peaks samuti Venemaa odavama hinnaga kompenseerima. Lisaks kasvavad kulud logistikale.

See kõik vähendaks Venemaa tulu naftaekspordist, kuigi kogu sissetulekut naftaekspordist Venemaale vaid Euroopa Liidu sanktsioonidega kinni pole võimalik panna. Samamoodi valusalt mõjuks Venemaale lihtsalt naftahinna langus igasuguste sanktsioonideta.

Nafta vedamisest ühest maailma nurgast teise on juba näide Eesti lähedalt, kui Valgevene hakkas importima Venezuela naftat. Mäe sõnul oli tegemist Venezuela eelmise valitseja Hugo Chavezi aegse puhtalt poliitiliselt motiveeritud sammuga, milles majanduslikku loogikat polnud. Puhtpraktiliselt see aga toimis, sest nafta toodi tankeritega sadamatesse ja viidi kas rongidega või naftajuhet kasutades Valgevenesse rafineerimistehasesse.

Venemaa kivisöe import Euroopasse oleks asendatav kas omaenda tootmise või alternatiivsete tarnijatega. Probleeme võib tekitada Venemaa päritolu tuumkütuse asendamine Kesk-Euroopa ja Soome tuumajaamades. Alternatiivsed tuumkütuse tarnijad on küll olemas, aga nende toodete sobivust Kesk-Euroopa tuumareaktoritesse pole piisavalt katsetatud.

Eesti sõltuvus gaasist

Mäe sõnul on Eestis endiselt asulaid ja linnaosi, mille kütmine sõltub gaasist. Uus energiamajanduse arengukava näeb ette gaasile konkurentsi pakkumiseks kohalikele kütustele ülemineku, ent Mäe pidas siiski vajalikuks, et oleks olemas ka gaasiga kütmise võimalus, et erinevate kütuseliikide vahel säiliks konkurents. Väiksemates kohtades, kus katlamaja töötab gaasi peal, ei pruugi varuks tahkel kütusel töötava katla ehitamine olla majanduslikult tasuv.

Tarnete katkemise korral saaks Eesti mingi hulga gaasi ka Lätis olevast gaasihoidlast, kuigi sel teemal võib lätlastega natuke jagelemist olla, sest tarnekatkestus puudutaks ka Lätit ennast. Selle aasta lõpus valmib aga Leedus Klaipedas veeldatud maagaasi terminal, mis võimaldab sealt mingi koguse gaasi importida. Seega Mäe Eesti gaasivarustusele suurt ohtu ei näinud.

Tööstusettevõtetest kasutab Eestis kõige rohkem gaasi Nitrofert, mille tootmine praegu seisab. Gaasi kasutavad ka Eleringi avariireservelektrijaamad.

Mäe lausus, et kui oleks tema teha, siis tema keskenduks praegu Venemaale uute sanktsioonide kehtestamise asemel Ukraina aitamisele, sest Ukraina energiasektor on ebaefektiivne ja Venemaast liiga sõltuv. 20 aastat järjest on seal tehtud otsuseid, mis on kas rumalad või korruptiivsed. Ukraina on ka üks Venemaa gaasi suurimaid tarnijaid. Euroopa Liit peaks tema sõnul Ukrainat pitsitama, et too teeks õigeid otsuseid.