Endine Saare maavanem: olen läbi ja lõhki silla pooldaja
„Saarlase jaoks on oluline ööpäevaringne vaba liikumine,“ kirjutas Kasemaa. „Seda nii sotsiaalses mõttes, kui ka majanduslikus mõttes.“
Kasemaa ütles Delfile, et viimastel aastatel on laevadesse ja sadamatesse investeeritud kokku umbes 1,5 miljardit krooni ehk ligi pool odavaima sillaversiooni maksumusest.
Eesti Päevaleht kirjutas kolmapäeval, et juba ligi neliteist aastat ettevalmistamisjärgus olnud Saaremaa püsiühenduse rajamise plaanid on takerdumas Väinameres elavate viigerhüljeste taha.
Kasemaa sõnul on mõju hüljestele keskkonnamõjude uuringu kohaselt tõestamata. „Soome ekspert tõi näite, et Saima järves elavad viigrid sildu ei pelga ja ohtu populatsioonile rajatud sillad ei kujuta,“ lisas ta.
Nimelt saatis maanteeamet hiljuti keskkonnaametile heakskiitmiseks püsiühenduse loomise kava keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpparuande, mis kohe sai meie imetajate uurijaid ühendava Eesti terioloogia seltsi (ETS) terava kriitika osaliseks.
Teatavasti on eksperdid lõpparuandes järelduseni jõudnud, et kuigi keskkonnamõjude poolest oleks kõige otstarbekam rajada Muhu saare ja mandri vahele tunnel, siis majanduslikel kaalutlustel oleks kõige mõttekam püsiühendus luua siiski silla näol.
