Enamik vanureid naudib elu

Uuringu kohaselt ei kaeba depressiooni üle 60% vanuritest, kuid arstide hinnangul on see arv arenenud riikidega võrreldes siiski väga väike.

Depressioonis olevaid vanureid on Eestis kaks-kolm korda rohkem kui arenenud riikides, ütles Tartu Ülikooli sisehaiguste kliiniku dotsent Kai Saks. Depressioonis vaevleb enda hinnangul 40% eakaid.

Suurimaks probleemiks peavad vanurid tervist. Tervisemurele järgnevad rahaprobleemid, toimetulekuraskused, üksildus, samuti mure poliitika ning laste ja lastelaste pärast.

“Tervis on siiski A ja O, sest selle taha jääb osalemine ühiskondlikus elus, teiste aitamine ja ka töötamine,” selgitas Kai Saks.

Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaaltöö professor Taimi Tulva tõi välja eakate tõrjutuse ja diskrimineerimise probleemi Eesti ühiskonnas, millele osutasid küsitletud sotsiaaltöötajad. Tõrjutus on raha ja haiguste järel kolmandal kohal.

“Eakad tahaksid osaleda kohaliku omavalitsuse töös, seda eriti vanurite küsimuses,” rääkis Tulva. “Samuti tahaksid eakad võimalust arvamuse avaldamiseks oma olukorra kohta, ja seda ka anonüümselt.”

Kui põhiseaduse järgi ei tohiks kedagi ea tõttu diskrimineerida, siis siin nägid pensionieelses eas vastanud enda diskrimineerimist tööturul. 50-60-aastased inimesed leidsid, et neil on raske töötada ja konkureerida noortega.

Küsitluse korraldas Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon.

Ehkki Eesti on jõudsalt vananev ühiskond, ei ole siin koolitatud spetsiaalselt vanurite hooldamiseks ei arste ega sotsiaaltöötajaid ning valdav osa neist on pidanud vanuritemaatikaga tutvuma iseseisvalt kirjanduse põhjal.

Veidi parem on olukord meditsiiniõdedega, kellele on 1990. aastate algusest meditsiinikoolides õpetatud ka vanurihooldust.

Vananevaks loetakse säärast ühiskonda, kus üle 65-aastasi inimesi on 7 protsenti. Eestis oli üle 65-aastasi elanikke selle aasta algul 15 protsenti.