Päästeameti juhi Kalev Timbergi sõnul on Tallinnas 131 endist tuumapommikindlat varjendit ja teadmata hulk väiksemaid, mis pidid kaitsma hariliku pommi eest, kirjutab Õhtuleht.

Kõik toonased varjendid on elamute ja ettevõtete all või territooriumil ning kui keegi neid hooldab, siis on see tema enda eralõbu - näiteks Eesti Raudtee on otsustanud, et kuna nende puhul on tegu strateegilise tähtsusega ettevõttega, siis nemad teevad oma territooriumi varjendid korda.

Rahvusvaheliste suhete ekspert Mart Helme mõistab, et püsivaid kulutusi nõudva varjendisüsteemi ülalpidamine on tohutult kallis. Ometi arvab ta, et Eesti võiks šnitti võtta Põhjamaadest, kus on kasutusvalmid varjendid: “Põhjamaad pole sugugi hüsteeriline ühiskond, see on väga pragmaatiline ja kainelt mõtlev kooslus ja kui nad on ohuhinnangute puhul arvestanud kas või üks tuhandele tõenäosuse, siis me võiksime neid selles mõttes kopeerida.”