EMT kaotas kohtuvaidluse maksehäirete säilitamise üle häireregistris
Vaidluse põhjuseks oli inspektsiooni eelmise aasta juunis tehtud ettekirjutus-hoiatus, kus inspektsioon leidis, et aegunud võlgnevuste andmeid ei tohiks töödelda pikemalt kui 13 aasta jooksul alates võlgnevuse tekkimisest.
Andmekaitse Inspektsioon asus seisukohale, et seadus võimaldab andmeid maksehäireregistris avaldada vaid krediidivõimelisuse hindamise, mitte lepingu täitmise tagamise eesmärgil. Samuti ei saa lepingute täitmise tagamise eesmärgist rääkida olukorras, kus AS EMT on lepingud ühepoolselt lõpetanud.
Selle peale esitas AS EMT kaebuse Tallinna halduskohtusse, kes jättis selle rahuldamata. Edasi ringkonnakohtule esitatud apellatsiooni otsustas kohus samuti rahuldamata jätta.
Riigikohus selgitas, et isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ei ole andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine lubatud, kui see kahjustab ülemääraselt andmesubjektide õigustatud huve.
Nimetatud piirangu kohaldamisel tuleb hinnata andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive, seisab riigikohtu lahendis.
Seega kaotas EMT vaidluse kõigis kolmes kohtuastmes ning kohtuvaidluse menetluskulud jäävad riigikohtu otsusel poolte kanda.
