Põld võrdles EMO noorukiga, kes on lapseeast jõudnud teisemlise ikka ja ei taha täita enam kõikide soove ning on muutunud mässumeelseks teismeliseks.

Erakorralise medistiini ülekoormusest rääkides ütles Põld, et see pole maailmas uus probleem, vaid juba üle 20 aasta vana mure. Ta tõi välja, et EMOde koormus kasvas 2010. aastal 8,7 protsenti, 2011. aastal 8,6 protsenti ning koormuse kasv pidurdus mõnevõrra 2012. aastal, ulatudes 2,9 protsendini.

„Meie visiitide arv suurenes mullu küll ainult kaks protsenti, kuid ülekoormatus on hull, sest EMOde läbilaskmevõime on vähenenud,“ nentis Põld.

Põld näitas konverentsil fotosid PERHi EMOst ja kirjeldas, et sageli on kõik vahekäigud patsiente täis ja kiirabidele ei ole anda ühtegi vaba raami, kiirabibrigaad suunatakse ukselt ümber teistesse haiglatesse.

„See frustreerib ka kiirabipersonali, kui järjekorras on kolm või neli kiirabi,“ tõdes ta. „Kogu ülekoormus on mõjunud ka personalile laastavalt ja demoraliseerivalt. Inimesed väsivad, tüdivad ja muutuvad kibestunuks.“

Põllu sõnul on probleemne ka see, kuidas haiged EMOst välja liiguvad. „Haiglas ei ole neile kohti ja haiged ootavad kauem oma voodikohta, omaksed ei ole nõus neid koju võtma ja nad jäävad liiga kauaks EMOsse,“ kirjeldas ta olukorda.

Samal ajal on vähenenud haiglate arv 2001. aasta 67lt 2012. aastal 19ni, sellega seoses on vähenenud tuhandete võrra ka voodikohtade arv.

Põllu sõnul suureneb ülekoormuse tingimustes aga ravivigade ja komplikatsioonide arv ning kasvab kriitilises seisus haigete suremus. Samuti jääb puudulikuks arstide ja patsiendi kommunikatsioon.

Põld märkis ka bioeetikat ja tõdes, et reaalelus tuleb arstil bioeetika reegleid rikkuda kas tahtlikult või tahmata ning otsustada, kes millist ravi saab. „Õigluse teemad muutuvad järjest teravamaks,“ möönis Põld. „Hetkeolukorras om EMO arstidele pandud kogu raske otsustamise koorem, kellele piiratud ressurssi jagada. Raske südamega saadame mõningaid patsiente ka koju.“

Väikesed lahendused

Oma ettekandes pakkus Põld välja mõned lihtsad lahendused. Tema sõnul oleks kasu kui plaaniliste haigete saabumine haiglasse korraldatakse mõneks teiseks päevaks, mitte esmaspäevaks, sest EMOsse pöördumine on kõige suurem esmaspäeval, samal ajal kui nädalavahetusel pole toimunud haigete väljakirjutamist koju.

Teise ideena pakkus Põld „täismaja protokolli“, mis tähendaks seda, et haiged viiakse EMOde vahekäikudest vastavate osakondade koridoridesse, kus nad ootaksid ravivoodi vabanemist, kuid samal ajal saaks EMO vastuvõtt juba abistada uusi patsiente.

Põllu kolmas idee seostus kojuoote osakondade loomisega. „Täna me näeme, et haiged istuvad voodis kuni kella 16 või 18ni päeval ja ootavad kui neile tullakse järgi,“ kirjeldas Põld, kelle soovitusel võiks sellised patsiendid suunata eriosakonda, kui nende ravi on lõppenud ja sel juhul vabaneks osakonnas aktiivravi voodikoht.

Mõningast leevendust nägi Põld ka haiglate siseses voodikohtade profiili ümberkorraldamises. Tema sõnul on kõige rohkem siseprofiiliga haigeid. „Need on kroonilised vanad patsiendid, kelle puhul võiks EMOl olla võimalus suunata neid ja otse hooldusravile, et teised haiged ei peaks tunde EMOs oma järjekorda ootama.

Põld tõi PERHi näitel veel välja uuringute mahu kasvu. Näiteks on võrreldes 2009. aastaga ultrahelipatsientide arv tõusnud 59 protsenti. Samuti on tõusnud kompuuteruuringute arv - 42 protsenti kogu kompuutritööst moodustab EMOst saadetud patsientide uuring.

Regionaalhaigla kodulehekülje andmetel pöördus möödunud nädalal erakorralise meditsiini osakonda (EMO) kokku 1436 patsienti, kellest viiendik ehk 279 vajasid edasist haiglaravi. Kiirabiga haiglasse toodute arv oli 407 ehk ligi 30 protsenti kõigist pöördumistest. Intensiivravisaalis vajas abi 26 patsienti.