"Muudatusest jääb mulje, et emakeeles ei peagi alati õigesti kirjutama. Tegelikult peaks igal eksamil õigesti kirjutama. Kui aga öeldakse, et isegi emakeele eksamil pole keeleoskus oluline, siis tekitab see hirmu," ütles Sarapuu Delfile.

"Mulle tundub, et viga tehti siis, kui eksamivormi muudeti. Tekstid, mida lugemise osas kasutatakse, pole eesti keelega seotud, vaid hoopis näiteks geograafia või bioloogiaga. Sellist teksti mõistmist õpetavad kõik ained, see konkreetne osa ei peagi olema emakeeleeksami osa. Pealegi on tekstides sees ka teiste ainete oskussõnu, mida ei saagi emakeeleõpetaja õpetada, need võivad olla väga spetsiifilised," selgitas Sarapuu.

Kõige paremini suudab noore keeleoskust õpetaja sõnul mõõta just kirjand, millest seitse aastat tagasi loobuti. "Teksti loomise oskus oma emakeeles peaks olema iga gümnaasiumilõpetaja põhioskus. Emakeeleõpetajad on alati pooldanud lõpueksamine kirjandit, sest kirjand suudab kontrollida kõiki osaoskusi," sõnas Sarapuu ning lisas, et õpetajad on harjunud ja leppinud uue vormiga.

Eile kirjutas Delfi ERR-i refereerides, et tuleval kevadel muutub emakeele eksami hindamise kord - enam ei saa funktsionaalse lugemise ülesannetes kaotada punkte õigekirja vigadega.

Alates 2012. aastast koosneb emakeele riigieksam kirjandi asemel kahest osast, kus ühes mõõdetakse õpilase lugemis-, teises kirjutamise oskust. Alates tulevast aastast aga ei hinnata funktsionaalse lugemise osas enam õpilaste õigekirja, vahendab ERR oma raadiouudistes.

Emakeele õpetajate seltsi esimehe Kaja Sarapuu sõnul devalveerib uus kord seni toiminud väga head eksamit. "Kardame, et anname sellise signaali, et emakeeles ei pea alati õigesti kirjutama," ütles ta ERRile.

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo sõnul ei ole aga muudatus väga suur, sest eksam kui selline väga ei muutu. "Üks osa on keskendunud kirjutamisele, kus hinnatakse kirjutamist ja arvestatakse kõiki kirjavigu. Teises osas hindame loetust arusaamist, mitte seda, kuidas sa kirja paned," ütles ta.

Seni võis lugemise osa ülesannetes kümnest punktist kaks saada või kaotada grammatika eest.