Eluea pikenemine näitab elukvaliteedi tõusu

Keskmise eluea pikenemine ei ole vaid Eestile iseloomulik nähtus, eluiga pikeneb kõikides Euroopa Liidu riikides. Eriliseks teeb statistikat vaadeldes Eesti keskmise eluea suur tõus, arvas statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kask.

“Eluea arvutamisel võetakse arvesse suremisnäitajat koos aasta keskmise rahvaarvuga,” selgitas Kask Eesti küllaltki kõrget keskmist eluiga Delfile.

Ühe olulise tegurina eluea suurenemisel tõi Kask välja õnnetusjuhtumite arvu vähenemise.  “Viimasel aastal võrreldes eelmiste aastatega on õnnetusjuhtumite arv langenud, meestel isegi rohkem kui naistel,” lausus ta.

Kase sõnul pikeneb eluiga kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides tervikuna, ainuke asi, mis Eestis on teistmoodi, on eluea suur tõus. “Kui vaadata perioodi 1998-2006, siis meil keskeltläbi naiste eluiga kasvas 3,2 aastat ja meestel 3,3 aastat,” rääkis Kask, tuues ühe põhjusena välja Eesti madala lähtetasandi. “Meie eluiga võrreldes teiste Euroopa riikidega on olnud läbi aegade madalam, naistel keskeltläbi neli aastat, meestel kuni kümme aastat,” nentis ta.

Keskmise eluea pikenemine näitab meie elukvaliteedi ja materiaalse heaolu tõusu. “Inimesel on rohkem võimalust olnud tarbida tervishoiuteenuseid. Kui on raha rohkem, siis saab ta panustada ka sellistele kuluartiklitele, kust tavaliselt kokku hoitakse. See on ka üheks põhjuseks, miks eluiga on pikenenud,” selgitas Kask.

1994. aastal oli madala keskmise eluea üheks põhjuseks Estonia katastroof, mis tõstis kõrgele õnnetusjuhtumite arvu, mis on keskmise eluea arvutamise üheks indikaatoriks.