Eluaegsed vangid lähevad maksma 6 miljonit

 (37)
Murru vangla
Päevaleht/Pressifoto

Ühe kurjategija vanglas hoidmine läheb riigile maksma 14 257 krooni, mis sisaldab peale vangide toidu- ja olmekulude hoonete ülalpidamiskulusid, ametnike palkasid ja muid vanglate funktsioneerimise kulusid.

Praegu kannab Eesti õigussüsteemi maksimumkaristust 35 erakordselt julma ja ohtlikku kurjategijat. Ilmselt liitub nendega ka kolm inimest tapnud Margus Luuk, kes justiitsministeeriumi statistikas eluaegse vangina veel kirjas ei ole, sest on mõistetud süüdi alles esimese astme kohus, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kõige teenelisem Eesti vanglate elanik on Oleg Pjatnitski, kelle taga sulgusid kongiuksed juba 1983. aastal. Mitmekordne mõrvar jõudis viimati meediasse kurioossel kombel, kui lõi oma kongikaaslast, samuti eluaegset vangi Vladimir Tenetovit 11 korda kruvikeerajaga.

Teoreetiliselt võib Pjatnitskit peagi ka vabaduses näha, sest pärast 30 aastat kinniistumist on vangidel õigus vabastamist taotleda. Sinnani on Pjatnitskil veel viis aastat.

Tõsiselt vigastada saanud, kuid ellu jäänud Tenetov pole samuti inimene, kellele kaasa tunda. Tenetov kägistas aastail 1991–1992 surnuks tallinlannad Irina ja Anja. Pärast mitut vangla-aastat tunnistas Tenetov üles veel kahe naise tapmise ja palus surmanuhtlust, kartes, et tapab veel kellegi.

Eluaegsete vangide teine võimalus on paluda presidendilt amnestiat. Seni on amnestiat antud vaid Mihhail Talõšanovile 2002. aastal.

President Arnold Rüütel halastas topeltmõrvarile ja asendas tema karistuse 20-aastase vangistusega. Seega võib 1990. aastal trellide taha pandud Talõšanovit näha kahe aasta pärast taas vabaduses.

Mitu vangi on saanud esialgu koguni surmanuhtluse, kuid seejärel on karistus muudetud eluaegseks vangistuseks. Nii näiteks Aleksandr Nikolajevil, kes viinaraha saamiseks tappis 1992. aastal Olev Koha ja järgnenud joomingu käigus tekkinud tülis ka Leonid Nebelase.

Esialgu mõistis kohus Nikolajevile küll 15 aasta pikkuse vangistuse, kuid prokurör taotles maksimumkaristust.

Ringkonnakohus mõistiski Nikolajevi surma, kuid saatuse irooniana peavad tapetute sugulased mõrtsukat ülal pidama 15 aastast tunduvalt enam, sest surmanuhtlus kaotati Eestis 1998. aastal.

Oma karistuse on lõpuni ehk enda surmani kandnud vaid üks vang. 2003. aasta suvel sai vanglas infarkti Mais Avetisjan, kes oli jõudnud karistust kanda neli aastat. Armeenia juurtega Avetisjan sooritas julma kuritöö Valgamaal Hummuli vallas 1999. aasta septembris. Koos kahe kaasosalisega peksti julmalt vanapaari, kuni neilt saadi kätte 10 000 krooni. Seejärel valati pekstud üle diislikütusega ja pandi põlema. Avetisjan oli surres 65-aastane.

14 257 krooni kuus kulub iga vangistatud kurjategija ülalpidamiseks. “Ei ole mingit vahet tavalisel kinnipeetaval ja eluaegsel — kulud on needsamad,” ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask.

Põhiliselt kannavad vangid karistust Tallinna, Tartu või Viru vanglas. Eluaegsetel vangidel pole üldjuhul vanglas teiste vangidega võrreldes eritingimusi.

Keskmiselt 41-aastased süüdi mõistetud mehed on enamasti keskharidusega, kuid leidub ka mõni põhiharidusega kurjategija. Eluaegsed vangid on teise ilma saatnud üle 90 inimese.

Kõige noorem süüdimõistetu on kurikuulus Juri Ustimenko, kes sai aprillis 27-aastaseks. Kõige vanem on 57-aastane Arnold Jürisoo, kes on leidnud endale vanglas patjade tikkimise harrastuse.

“Põhimõttelist vahet tavalisel kinnipeetaval ja eluaegsel teha ei saa, näiteks võib mõni lühema karistusega vang olla ohtlikum kui eluaegne,” sõnas Siilivask.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare