Politsei- ja piirivalveameti ajakirjale "Radar" antud intervjuus ütleb Vaher, et tema jaoks on tõsine küsimus, kui aktiivselt on tegelikult võetud jälitusmenetlusse ebaseadusliku läbirände juhtumid.
"Olen inimestele selgitanud, nendega rääkinud ja õiendanudki, et jälitusinformatsioon või partneritelt saadav info on riigi, mitte inimese oma. Ei ole nii, et see, mida partner mulle saadab, on minu, ning kui ma solvun, siis ma ei jaga oma infot kellegagi," rääkis Vaher. Tema sõnul kuulub info riigile ja tuleb talletada nii, nagu seadus ette näeb.
Vaher avaldas kahtlust, et mõni hea operatsioon on jäänud sellepärast olemata, kuid ta ei tea ühtegi operatsiooni, mis oleks halvasti lõppenud.
Vaher möönis, et sellist killustatud info kogumist ja suhtumist "mina tean ja sellega asi piirdubki" võimaldas organisatsiooni varasem ülesehitus. Alates 1. oktoobrist on info liikumise ahelat täpsustatud ja viidud kokku kriminaalluurega teabehaldus- ja menetlusosakonna alla.
Vaher möönis, et idapiiril on pärast Eston Kohveri röövi koostöö ja infovahetus Vene poolega muutunud veelgi keerulisemaks kui see oli juba varem, kui kerkis üles viisavabaduse küsimus Euroopa Liiduga.
Vaheri sõnul ei ole see olukord talle üllatus, vaid pigem oli üllatus see, et enne oli koostöö piiril nii hea. Oma tööst keskkriminaalpolitsei juhina meenutas Vaher, et selles liinis koostöö Vene poolega puudus. "Selles mõttes võib nüüd öelda, et piirivalvamises on informatsiooni vahetamine jõudnud tasemele, kus ta muudes sisejulgeolekuküsimustes on kogu aeg olnud," rääkis Vaher.
Aktsiistõusu mõju kompenseerimisel eelistab riik erafirmat
Oma intervjuus ütles Vaher, et suur osa Eesti 136 kilomeetri pikkusest maismaapiirist on väga halvas seisukorras. "See küsimus on olnud aktuaalne igal aastal ning seni on riik valinud tee, et tuleb piir valvata teistmoodi," rääkis Vaher.
Ta tõi paralleeli, et täpselt samuti on riik valinud tee maksustada aktsiisimaksuga erikütus, mida PPA laevastik kasutab ja mis tähendab nüüd sadu päevi vähem merel patrullimist ja päästetöid, sest taotletud lisaraha aktsiisitõusu kompenseerimiseks PPA riigilt ei saanud. Küll aga makstakse tema sõnul aktsiisitõusu mõju kinni Saaremaa ja Hiiumaa vahel praamiliiklust korraldavale erafirmale.
Köögipool muudeti õhukeseks
Politseis töötavatele inimestele lubas Vaher, et palgatõusud tulevad kindlasti ning miinimumpalk tõuseb uuest aastast 775 eurolt 900 euroni. Ta avaldas lootust, et 2015. aastal on võimalik miinimumpalka tõsta 950 euroni.
Palgatõusuks on PPA Vaheri sõnul raha saanud suures osas tänu sisemistele ümberkorraldusele, kuid sisemise raha otsimiseks on nüüd tema sõnul kõik võimalused otsas. PPA koondas üheks majorit, 19 kaptenit, aga ka kaks konstaablit ja neli vanemkonstaablit.
Vaher möönis, et koondamisteateid esitati mõnel juhul ebaprofessionaalselt, mis solvas pikka aega struktuuris töötanud inimesi. Kokku koondas PPA 215 inimest. Lisaks on töötajate arv vähenenud kiirusega 150 inimest aastas eelkõige piirivalvurite, patrullpolitseinike ja uurijate arvelt, mille üle Vaher väga kurvastas. Kokku töötab PPAs praegu tuhande võrra vähem inimesi kui viis aastat tagasi.
Vaher avaldas ka lootust, et PPA eri üksusi esindavad ametiühingud ühineksid, sest keel on sama, põhimäärus on sama ning kõik, mille eest üks ametiühing võitlema peaks, on sama.
