"Andsime välisministritega ka Euroopa Komisjonile ja välisteenistusele ülesande teha kõik vajalikud ettevalmistused täiendavate survemeetmete otsustamiseks," ütles välisminister Keit Pentus-Rosimannus. "See annab 12. veebruaril kohtuvatele valitsusjuhtidele võimaluse teha konkreetsemaid valikuid, milliste täiendavate survemeetmetega edasi minna."

Välisministrite erakorralise kohtumise järeldustes rõhutatakse Venemaa vastutust Mariupoli rünnaku ja Ida-Ukrainas aset leidnud sõjalise eskalatsiooni eest.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid mõistsid teravalt hukka rünnakud Mariupolis ning võitluse hiljutise ägenemise Donetski ja Luganski piirkonnas Ukrainas, toonitades, et Venemaa peab lõpetama separatistide toetamise ja varustamise.

Välisasjade nõukogu järeldustes kutsutakse Venemaad üles täitma oma kohustusi Minski kokkulepete raames, sealhulgas viima raskerelvastuse välja konfliktitsoonist.

Euroopa Liit jätkab Ukraina konfliktis kannatada saanud elanike toetamist, keda riigisiseste põgenike näol on ligi 900 000 ning ligi 600 000 inimest on sunnitud olnud lahingupiirkonnast lahkuma. Välisminister Pentus-Rosimannuse sõnul on välisministeeriumil sel aastal kavas anda Ukrainale kuni 2,35 miljoni euro eest arengu- ja humanitaarabi, mis ulatub e-riigi lahenduste ja reforminõu andmisest kuni kannatanute ja sisepõgenike abistamiseni igapäevaeluks vajalikuga.