"Ühelgi rahvusvahelisel tippkohtumisel ei räägita täna julgeolekuküsimustest ilma energiajulgeoleku aspektideta," ütles Aas. "Tänast Ukrainaga seotud sügavat kriisi tuleb rakendada positiivsete muutuste ette Euroopa Liidu energiasektori sõltumatuse suurendamisel. Vabadus on alati olulisem kui gaasihind."

Aasa sõnul peab energiajulgeoleku rõhuasetus olema uute energiaühenduste loomisel ja alternatiivsete energiaallikate leidmisel. Samuti on tema sõnul tähtis koostöö energiaturul, alustades tihedast lõimumisest regionaalsel tasandil ning seejärel laiemalt Euroopa Liidu siseturul.

Tänasel kohtumisel leiti, et energeetika sektori arengus on keskseks teemaks energiaallikate mitmekesistamine nii pakkumise, allikate kui tehnoloogia osas. Samas ei saa välistada ka tuumaenergeetika arengut, vahendas riigikogu pressiteenistus.

Kohtumisel osalenud pidasid oluliseks arendada taastuvenergeetikat seal, kus see on kulutõhus ja looduslikult mõistlik.

Ühiselt tõdeti, et ELi energeetika sektoris on vaja läbi viia muutusi, kuid need ei tule lihtsalt. Olulised on ka väikesed muudatused, näiteks tarbijate harjumuste ja nutikate mõõdikute kaudu tarbijate käitumise mõjutamine.

Kohtumisel arutati kildagaasi arengu üle. Kildagaas mitmekesistaks energiaallikate valikut, kuid see ei peaks jääma ainsaks vahendiks valikute suurendamisel.

ELi asjade komisjon kohtus ELi energeetika peadirektoraadis peadirektor Dominique Ristori, taastuvenergia ja energiatõhususe direktori Marie Donnelly, siseturuosakonna juhataja Inge Bernaertsi ja osakonnajuhataja KT Kilian Grossiga. ELi asjade komisjonist osalesid lisaks Arto Aasale Kadri Simson, Erki Nool ja Kalle Palling.