ELFi väitel väljastas Lääne-Soome Keskkonnalubade Amet loa, usaldades kriitikavabalt arendaja väiteid. Eesti teadlased ja Eesti riik on juhtinud tähelepanu, et nii Nord Stream AG esitatud keskkonnamõju hindamise aruanne kui ka selle täiendused on ebaadekvaatsed, ignoreerides projektiga seonduva ökokatastroofi ohtu, teatas ELF.
ELFi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm: "Soome väljastatud miiniõhkimisluba tuleb peatada, sest keskkonnamõju hindamise protsess alles kestab ja gaasitoru projekt on alles ametlikult heaks kiitmata. Nord Stream AG üritab projekti "viiludeks lõigata", taotledes selle menetlemist eraldi kogu projektist ja jättes mulje nagu poleks miinide õhkimine gaasitoru paigaldamise projektiga seotud. Ometi on just miinide õhkimisega seotud suurimad keskkonnariskid, mida pole adekvaatselt hinnatud."
Teaduslik ekspertiis näitas , et loa andmise põhjenduses oli ettekujutus piiriüleste mõjude põhjustest vigane. Soome lahe vete kihilisuse tõttu oli ekslikult hinnatud vee liikumise suundi ja tugevust, seostades süvahoovusi valdavalt tuulte mõjuga.
Miinide õhkimisel tekivad Nord Streami andmeil 2-3 m sügavused kraatrid. Seega paisatakse veesambasse kuni kolme meetri paksune settekiht. Setetes sisalduvate dioksiinide ja teiste mürkkemikaalide kontsentratsioonid on aga teadmata, sest läbi on uuritud ainult pindmiselt kuni 6 cm paksune settekiht ning võetud paarkümmend proovi kuni 30 cm sügavuselt. Nord Stream AG väidab, et dioksiine leidub ainult Kümijõe piiratud suudmealal, ignoreerides teaduslikku fakti, et see mürkkemikaal saastab umbes kolmandikku Soome lahe põhjast. Toiduahela kaudu inimese toidulauale sattudes ja emade rinnapiimas kontsentreerudes põhjustavad dioksiinid aga eelkõige imikute tervisekahjustusi, kasvajaid ja teisi ränki terviseprobleeme. Nord Stream'i aruanne ei arvesta asjaolu, et juba praegu ületab Soome vetest püütud kalades dioksiinide sisaldus EL piirnorme kuni kaks korda, mille tõttu on keelatud nende kalade eksport, sest need ohustavad inimeste elu ja tervist.
Jüri-Ott Salmi hinnangul üritatakse gaasijuhtme projekti läbi suruda salakavalalt, jupitades projekti etappideks, et iga etapp eraldi võimalikult vaikselt läbi viia. "Samas varjatakse edasisi projekti plaane. Näiteks, praegu on väljastatud luba 28 miini õhkimiseks, kuid ootel on luba järgmise 70 miini õhkimiseks,” sõnas Salm. Soome keskkonnamõjude aruandes väitis Nord Stream, et tegelikult tuleb gaasitrassi teel õhkida 600 - 900 miini. Niisuguse asjaajamisega ohustab Soome aga eelkõige Eesti keskkonda, sest hoolimata sellest, et gaasitrassi kavandatakse läbi Soome vete, toob vete liikumine teadlaste hinnangul mürkkemikaalid peamiselt Eesti randadesse."
ELF on nõudnud otsuse ümbervaatamist ning miinide õhkimiseks antud ennetava loa peatamist kuni rahvusvahelised nõuded keskkonnariskide hindamisel ei ole täidetud.
