ELF: keskkonnaministeerium alustab valest otsast

Sel nädalal tutvustas keskkonnaministeeriumi metsaosakond metsaseaduse muutmise eelnõud olulisemaid huvirühmasid kaasavas metsandusnõukogus. Eestimaa Looduse Fond (ELF) leiab, et kuna kõik tänased metsapoliitilised otsused on üles ehitatud palju kriitikat pälvinud uuele metsanduse arengukavale, on eelnõus mitmeid küsitavusi. Seetõttu
on vara Eesti metsapoliitikat loodussõbralikuks kuulutada.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juht Marku Lamp on väitnud, et uue seadusega saavutatakse metsaressursi senisest paindlikumalt ja tõhusamalt kasutamine, ning samuti elurikkuse kaitse Eesti metsas. ELF peab vajalikuks toonitada, et juba metsanduse arengukava aastani 2020 püüab jagada Eesti metsad selgelt kaheks: kaitstavad ja majandatavad metsad. Kuid kaitsealad ei ole ainsad elurikkuse kantsid, oluline on ka majandusmetsades toimuv. Ilma piisava seire olemasoluta ei tohi majandatavates metsades majandamislihtsustusi teha.

Pakutavate muudatuste puhul jääb nende tegelik keskkonnamõju selgusetuks.

Seaduseelnõuga on plaanis:

- raielankide pindala suurendamine

- raievanuste arvutamise metoodika muutmine

- väikestel kinnistutel inventeerimisandmete kohustuslikkuse kaotamine

Elurikkuse kaitse ja metsade majandamine koos on võimalikud, selleks tuleks aga keskkonnaministeeriumi metsaosakonnal võtta metsade elurikkuse kaitse üheks oma prioriteediks. Ainult nõnda saavad täituda elurikkuse kaitsele pühendatud lennukad eesmärgid nii erinevates
siseriiklikes kui ka rahvusvahelistes lepetes. Olukorra aitaks lahendada selge seiremehhanism, mis annaks ülevaate, mis metsa elurikkusega raiesurve tõttu tegelikult juhtub. Hetkel puuduvad
riiklikus metsamajandamist suunavas poliitikas tõsiseltvõetavad metsamajandamise keskkonnamõju hindavad indikaatorid.

"On ilmne, et metsaelustiku kaitse vajab selgemat reguleerimist ja ka täpsete eesmärkide püstitamist. Põletavate looduskaitseliste probleemide lahendamist ei saa lükata järjest edasi ning peaasjalikult tegeleda metsas kasvavale puidule intensiivsema kasutusvõimaluse loomisega. Töö peab siiski olema vastupidiselt üles ehitatud - enne on vaja lahendada metsade elurikkuse kaitsega seotud kitsaskohad ja alles siis hakata mõtlema ressursikasutuse suurendamise võimaluse peale, sest vastupidisel juhul ei pruugi meil varsti olla enam sarnast metsadega seotud elurikkust," ütles ELFi metsaekspert Liis Kuresoo. 

Eestis on  Kuresoo sõnul liiga intensiivsest metsamajandamisest saanud kannatada mitmed metsaliigid. Põlismetsade liigi hariliku kopsusambliku teadaolevatest leiukohtadest on teadlaste hinnangul 20. sajandi jooksul hävinud üle 80 protsendi, teistel vanade metsadega seotud liikidel ei pruugi parem käekäik olla.

"Vanadest metsadest ja nende sidususest maastikul sõltub tugevalt näiteks ELFi vapiloom lendorav, kes on tänaseks muutunud väga haruldaseks. Ohustatud liikide leviku võimaldamiseks on metsamajandamises vaja rakendada ruumilist planeerimist suuremal skaalal, kui seda hetkel tehakse. Ka pole metsaseaduses kehtestatud säilikpuude jätmise nõuet sageli täidetud, mis näitab puudujääke nii juba kehtestatud regulatsioonide täitmises kui ka nende täitmise kontrollimises," oli Kuresoo murelik.