“Ainsana hindasid parlamendiliikmed päevakajaliseks Euroopa Liitu astumisega seotud põhiseaduse muudatused,” teatas presidendi pressiesindaja. “Enne Euroopa tuleviku konvendi töö lõppu ning Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumise otsustaval perioodil poleks aga Eesti põhiseaduslike institutsioonide pädevuse muutmine otstarbekas,” lisas ta.

Riigikogu esindanud poliitikud väitsid, et põhiseaduse muutmine presidendi otsevalimiseks, kohalike omavalitsuste volituste pikendamiseks praeguselt kolmelt aastalt neljale, põhiseadusliku kohtu moodustamiseks ning kaitseväe allutamiseks presidendilt valitsusele ei ole aktuaalne.

Presidendi otsevalimist toetas enamik teisipäevasel arutelul osalenutest, kuid selle seadustamisega ei pidanud nad vajalikuks kiirustada. President Rüütel ja parlamendikomisjonide liikmed tähtsustasid põhiseaduse muutmise puhul põhiseaduse assamblee kogemusele viidates otsuste konsensuslikkust ja rahvaarutelu olulisust. Seetõttu pidasid nad Rüütli pressiesindaja sõnul ka vajalikuks arutada seda kahes riigikogu koosseisus.

Parlamendikomisjonide liikmed ei toetanud põhiseaduse kohtu moodustamist, nagu ka presidendi volituste piiramist riigikaitse küsimustes, sest üldise arvamuse kohaselt reguleerib rahuaja riigikaitse seadus valdkonda piisavalt. Küll aga pidasid riigikogu riigikaitse ja põhiseaduskomisjonide liikmed oluliseks järgida põhiseaduses sätestatud võimude tasakaalustatuse põhimõtet, mida võib kõigutada seadusandja pädevuse liigne delegeerimine valitsusele.

Presidendi pressiesindaja teatel pidasid parlamendi mõlema komisjoni liikmed taunitavaks teha põhiseaduses muudatusi päevapoliitilistel eesmärkidel ja kasutada teemat valimisvõitluses.

“Arutlejad rõhutasid korduvalt, et põhiseadust saab muuta üksnes siis, kui see on möödapääsmatu ega kahjusta iseseisva demokraatliku riigi huve,” teatas presidendi pressiesindaja BNS-ile.