EL-i volinik viibutas näppu
“Võrreldes teiste liituvate riikidega on Eesti tubli, aga keskkonna vallas tuleb Eestis üle võtta veel terve rida õigusakte,” nentis Wallström.
Enne Euroopa Liiduga ühinemist ootavad Eestis vastuvõtmist jäätmeseadus, õhuseadus, kiirgusseadus ja looduskaitseseadus.
Keskkonnaministeeriumi käsutuses oleva eksperthinnangu kohaselt kulub lähema kümne aasta jooksul euronõuete täitmiseks 59 miljardit krooni ehk ligi poolteist korda rohkem kui riigieelarve.
Keskkonnaministri Villu Reiljani sõnul paneb suur investeeringunõudlus riigieelarve surve alla.
“Maksukoormuse alandamisest rääkides peame me endale aru andma, millised ülesanded meil on, kust me raha saame ja kui palju peame ise ühishuvides kokku korjama,” rõhutas Reiljan.
Reiljani sõnul tuleb keskkonna tarbeks võtta ka miljardite kroonide ulatuses laenu. “Tulevikku, keskkonnasfääri investeerides tuleb ka laenu võtta, et me hakkaks juba homme jooma puhast vett, hingama puhast õhku ja nii 30 aastat järjest,” ütles Reiljan.
