Komisjoni nõustus esitatud seisukohtadega, et euroala võlakirjadega pole käimasolevat võlakriisi lahendada võimalik, vaid eelkõige peaksid EL riigid järgima juba kokku lepitud stabiilsus- ja kasvupakti põhimõtteid, mille kohaselt riigieelarve defitsiit ei tohiks ületada 3 protsenti eelarvest ja laenukoormus 60 protsenti SKPst. Komisjoni liikmete hinnangul peab enne eurovõlakirjade suhtes resoluutse ja kindla seisukoha võtmist olema selge, mis täpselt selle mõiste all peitub

EL asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul ei ole eurovõlakirjad see vahend, mis võiks tuua kiireid lahendusi. „Pettuma peavad need, kes ootavad 9. detsembri ülemkogult päästvaid eurobonde sellisel kujul, et need võimaldaksid jätkata senist kulutamist. Eelkõige tuleks mõelda eelarvekulutuste kärpimisele,“ märkis Rõivas.

Komisjoni istungil toetati ideed, et sarnaselt inimõiguste universaalsusega, peaks edaspidi ka riikide rahandusdistsipliini peamised näitajad olema universaalsed, sest riikide eelarvepoliitika ei mõjuta ainuüksi neid endid, vaid neil on ka laiem mõju.

Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel ei ole Eesti kuigi aktiivne ka EL aluslepingute muutmisel, kuna see ei taga ta hinnangul seda, et kõik riigid järgiksid kokkulepitud reegleid ja see on pigem kinni iga riigi enda otsustes.