Aastaid prefektina töötanud Laanet ütles Delfile, et omamata kogu sündmustest ülevaadet ja fakte on väga keeruline anda objektiivset hinnangut politsei tegevusele Kultuuritolmu üritusel kinni peetud mehe ohjeldamisele.

"Netis ringlev video ei anna täit ülevaadet toimunust. Sellepärast leian, et politsei enda poolt läbiviidav distsiplinaarjuurdlus ja prokuratuuri poolt algatatav võimalik kriminaalmenetlus peavad tooma välja kõik asjaolud ja tegevused, mis tol õhtul toimusid. Alles seejärel on võimalik olukorda adekvaatselt hinnata," ütles Laanet Delfile.

"Esialgse info põhjal läks minu arvates algusest peale kogu olukorra lahendamine vildakalt, alustades turvafirma töötajate käitumisest. Tekib küsimus, kas üldse oli vajalik turvafirma töötajal märkust teha aia ääres seisjale jne," lisas Laanet.

Juhtumit tuleb saadiku sõnul hinnata tervikuna, mitte vaid politsei tegevuse vaatevinklist.

Ööl vastu 13. juulit kella 3.30 ajal sai politsei väljakutse endise Patarei vangla territooriumile. Abi palusid peo turvatöötajad, kelle sõnul oli seltskond rikkunud peol korda, eiranud korraldusi ja osutanud neile tugevat vastupanu, mille käigus kasutati ka pisargaasi.

Politseipatrull otsustas viia jaoskonda 25- ja 28-aastased mehed, kellele turvatöötajad osutasid. Nad olid joobes, rikkusid korda ja käitusid agressiivselt. Kuna ka teised seltskonna liikmed olid politseinike suhtes agressiivselt meelestatud, kaasati veel kaks politseipatrulli, et ära hoida konflikti eskaleerumine ning pidada mehed kinni.

28-aastane mees ei reageerinud politseinike korraldustele. Kui teda hakati kinni pidama, oli ta agressiivne ja osutas tugevat vastupanu. Kuna mehe vastupanu osutamine ei lõppenud, kasutati tema kinnipidamisel teenistuskoera ja füüsilist jõudu, olles teda eelnevalt selle eest hoiatanud. Mõlemad mehed peeti kinni ja toimetati politseijaoskonda. 28-aastane mees viidi öösel esmaabi saamiseks haiglasse, kus ta oli agressiivselt käitunud ka arstide suhtes.

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Valdo Põdra sõnul uurib PPA sisekontrollibüroo Patarei vanglas Kultuuritolmu üritusel turvameestele vastu hakanud mehe kinnipidamise juhtumi asjaolusid ning seda, kas kinnipidamisel kasutati jõudu sobivalt.

"Avaldatud videotes on näha, et tegemist ei ole maas rahulikult lamava inimesega, vaid mees osutab vaatamata korraldustele ja jõu kasutamisele politseinikele aktiivset vastupanu. Kontrolli raames kogutud info järgi lõi kinnipeetav rüseluse käigus abipolitseiniku mitme jalahoobiga pikali," kirjeldas Põder neljapäeval Delfile.

Inimese suhtes, kes ei osuta vastupanu ega põgene, politsei Põdra sõnul teenistuskoera ei kasuta. Enne koera kasutamist antakse kinnipeetavale selle kohta selge hoiatus ning koera kasutatakse siis, kui vastupanu osutamine ei lõppe.

"Antud juhul õnnestub mehel käed raudu panna alles pärast teenistuskoera kasutamist. Seejärel füüsiline vastupanu lõpeb ja olukord laheneb. Koera kasutades suunab koerajuht teenistuskoera üksnes kinnipeetava tuhara piirkonda, kus hammustused on kõige ohutumad, ega lase inimest hammustada, kuhu juhtub," sõnas Põder.

"Kuna vastupanu jätkumisel on oht põhjustada kinnipeetavale raskemaid vigastusi kui koerahammustus, siis ei saa praegu ainuüksi koera kasutamise fakti pidada ülemääraseks reageerimiseks. Seetõttu tulebki kogu sündmus tervikuna selgeks teha," lisas ta.

Politsei kasutab Põdra sõnul teenistuskoeri igapäevaselt. "Kuna juba koera välja toomine ja hoiatus koera kasutamisest on suure psühholoogilise mõjuga, siis on harvad need juhtumid, kus koer kedagi hammustama peab. Samas on koerad treenitud ka kinnipidamiseks ning koeri kasutatakse nii põgeneva isiku peatamiseks kui ka politseinikele osutatava vastupanu lõpetamiseks," rääkis ta.