Tõnisson tõi näitena välja ühe riigieksamite tulemuste põhjal tippu kuuluva kooli, mida analüüsiti kolme aasta vältel. Selle aja jooksul astus aga vaid kaks kolmandikku selle sama kooli põhikoolis õppivatest noortest gümnaasiumiastmesse.

"Lapsevanemad sageli arvavad, et kool on nagu mingi toru, et kui sa lapse paned ühest otsast sisse, siis välja tuleb valmis ja tark eksemplar. Tegelikkuses tekib sinna nn torru aga mühk, kust osad lapsed välja lähevad ja teistest koolidest õpilased hoopis juurde tulevad," selgitas Tõnisson riigieksamite tulemusi tutvustaval pressibriifingul ajakirjanikele.

Tõnisson lisas ka, et teistest koolidest tulevad õpilased võivad sealjuures sageli saada paremaid tulemusi kui samas kooli õppinud lapsed. Seega tuleks koolide hindamisel vaadata nõuniku arvates kogu konteksti, mitte pelgalt vaid numbreid.

Haridusminsiteeriumi esindajaga nõustus ka SA Innove õppekava ja-eksamikeskuse analüütik Krista Hinno, kelle sõnul on eksamite tulemused vaid üks tahk ning olukorra kirjeldamiseks tuleks vaadelda kogu süsteemi.

"Ma võrdleks näiteks eksamitulemuste aritmeetilise keskmise arvestamist vererõhu mõõtmisega. Sellega saame teada küll tulemuse selles kategoorias, aga haiguse kohta, nagu ka tulemuste tegelike põhjuste kohta see täit pilti ei anna," lisas Hinno.

Niisamuti on Innove analüütiku sõnul tähtis muuhulgas näiteks vaadata kindlasti ka eksami sooritajate arvu ning eksamitulemuste mediaanilist näitajat.

SA Innove avalikustas täna riigieksami tulemuste üldstatistika ja statistika ainete kaupa. Delfi koostab ja avaldab riigieksamite tulemusi ning võrdlusi eelnevate aastate riigieksamitega ja edetabelitega kogu päeva vältel.