Ekspertide hinnangul on inimeste juhuslik tänaval jälgimine ja saatkonna ümbrusel silma peal hoidmine kooskõlas Eesti seadustega. Teisalt on aga küsitav üksuse poolt nii-öelda kahtlase isiku kohta andmete varjatud kogumine ja töötlemine, vahendas ERR "Aktuaalset kaamerat".

"Postimehe artiklis nähtus, et juhul kui mingisugune isik on kahtlasesse nimekirja sattunud, siis teda hakati pildistama, filmima, tema käikude üle n-ö logiraamatut pidama, et ta on korduvalt selles piirkonnas pikaajaliselt viibinud. Sellisel juhul võib tõstatuda küsimus, kas see tegevus on õiguspärane või mitte," rääkis Tartu ülikooli karistusõiguse õppejõud, advokaat Mare Tannberg.

"Kui see isik jälgib teist isikut andmete kogumise eesmärgil, siis on tegemist eraviisilise jälitustegevusega," lisas ta.

Riigikogu õiguskomisjoni liige, endine kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg tõdes samuti, et isikuandmete varjatud kogumine, töötlemine ja süstematiseerimine on jälitustegevus.