Eesti Päevaleht kirjutas, et eksperthinnangu tegemise eest 5,6 miljonit krooni saanud rootslaste soovitusel tuleks liita Meremeeste ja Pelgulinna haigla ning Magdaleena ja keskhaigla juhtimine. "Tallinnasse jääks siis niinimetatud ida ja lääne haigla," ütles sotsiaalminister Eiki Nestor.

Mustamäe haigla jääb kiirabihaiglana edasi eraldiseisvaks. Nestori sõnul toetab ta ka rootslaste soovitust asutada omaette haigla Lasnamäele.

Meremeeste haigla peaarsti kohusetäitja Peeter Pahk ütles, et enne haiglate ühendamist tuleb Eesti spetsialistidel teha põhjalik analüüs. "Kui see on ravi ja omanike seisukohalt otstarbekas, siis pole keegi selle vastu," lausus ta.

Pahki sõnul ei tohiks ravikvaliteet halveneda, kui haiglad liidetakse järk-järgult 10-15 aasta jooksul. Ta ei uskunud, et haiglate ühendamine tähendaks mõnedele arstidele töökoha kaotust.

Sotsiaalminister Nestori sõnul paraneb haiglate reformimisel ravikvaliteet ja lisaks tõusevad ka arstide ja õdede palgad. "Praegu on raha läinud ebaefektiivse majandamise peale," nentis Nestor.

Ta lisas, et haiglate ühendamine ei tähenda arstide koondamist.

Rootslaste soovitusel jääks kogu Eestis alles 15-17 keskhaiglat. Ülejäänud muudetaks taastus- ja hooldusraviasutusteks. "See kõik võtab aega ega toimu lühikese ajaga," ütles Nestor Eesti Päevalehele, lisades, et eesmärk on jõuda haiglakorralduselt Rootsiga samale tasemele.

Sotsiaalminister kinnitas, et reformiga kaasneb ka üleminek koduhooldesüsteemile. "Haiglakohtade arv jääb samaks praegusega ehk üle 10.000," lausus Nestor.

Magdaleena haigla peaarst Peeter Mardna on varem öelnud, et haiglakohtade arvu võib 10-15 aasta jooksul vähendada vaid siis, kui meditsiiniline kodu- ehk järelhooldus järele tuleb. "Kui jõuame meditsiinilise koduhooldusega Rootsi või Taaniga samale tasemele, ei näe ma probleemi.

Kui haiglad suletakse enne, kui sotsiaalne pool järele jõuab, toimub genotsiid Eesti rahva vastu," ütles Mardna.