Üle-eelmisel nädalal esitasid Eesti Paeliit, MTÜ Jätkusuutlik Tallinn ja Nõmme Tee Selts muinsuskaitseametile taotluse Sakala kultuurikeskuse ajutise kaitse alla võtmiseks, kirjutab Postimees.

Muinsuskaitseameti pressiesindaja Mariette Aavik lubas, et enne ajutise kaitse alla võtmist küsitakse lisaks Tallinna linna seisukohale ka kultuuriministrit nõustava muinsuskaitsenõukogu juures tegutseva arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu seisukohta.

Ekspertnõukogu liikmetest toetas eelmisel nädalal Sakala keskuse ajutise kaitse alla võtmist neli inimest (Tõnis Padu, Tiit Trummal, Heino Uuetalu ja Leele Välja), kes põhjendasid seda peamiselt vajadusega aeg maha võtta, et selgitada Sakala keskuse tegelik olulisus.

Krista Kodres, Juhan Maiste ja Kersti Markus keeldusid oma arvamust välja ütlemast, sest nende sõnul on tegemist kollektiivse otsusega ja nad ei tahtnud enne oma arvamust avaldada.

Ekspertnõukogu liige Mart Kalm ütles aga, et tema arvates sõltub Sakala keskuse kaitse alla võtmine kontekstist.

Kaks aastat tagasi otsustas muinsuskaitsenõukogu Kalmi sõnul keskenduda linnahalli kui vaieldamatu meistriteose päästmisele ja Sakala keskust otsustati muinsuskaitse alla mitte võtta. Samuti sõltub palju uue Sakala keskuse arhitektuurist. “Kui mulle oleks öeldud, et Sakala keskuse kohale tuleb Kumu, siis oleksin olnud lammutamisega nõus. Aga olukorras, kus mulle pakutakse üsna ilmetut kasti, siis ma ei võtaks seda maha,” ütles Kalm.

Tavapärase korra kohaselt läheb ekspertnõukogu otsus edasi muinsuskaitsenõukogule, mis annab kultuuriministrile soovitusi, kas midagi kaitse alla võtta või ei.

Muinsuskaitsenõukogu 12 liikmest oli viis eelmisel nädalal kaitse alla võtmise poolt, viis aga ei tahtnud või ei osanud enne ekspertnõukogu seisukohta oma arvamust öelda.

Kultuuriminister Raivo Palmaru ütles reedel, et kui talle tehakse ettepanek Sakala keskus kaitse alla võtta, siis tahab ta näha selle põhjendust, sest eelnevalt on muinsuskaitsjad keeldunud Sakala keskust kaitse alla võtmast.