Eksperdid kaitsevad ajakirjanikku

Politsei algatas Eesti Päevalehe reporteri Sergo Selderi vastu kriminaalasja ütluse andmisest keeldumise eest, samas peab ajakirjanik kaitsma allika konfidentsiaalsust.

Selderit süüdistatakse karistusseaduse paragrahvi alusel, mis käsitleb kannatanu või tunnistaja aluseta keeldumist eeluurimisel või kohtus ütluse andmisest, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Kui ajakirjanikku sunnitakse saladuse hoidmisest loobuma, siis kaob ka sõnavabadus,” ütles pressinõukogu esimees Sulev Valner ajalehele.

Valneri sõnul on tegu nähtusega, mida peaks juriidiliselt täpselt uurima. Ta seletas, et põhirõhk lasub fraasil “aluseta keeldumine”, sest ajakirjanik on sõlminud lepingu, kus ta lubab eetikakoodeksi täitmist. “Politsei peaks saama aru, et ajakirjanikul on alust keelduda ütluste andmisest,” ütles Valner.

Ka seaduse kommentaarid ütlevad, et teatud juhtudel on isikule seadusega pandud kohustus hoida saladuses teatavaks saanud asjaolusid. Eelkõige kehtib see elukutsetele ja tegevusaladele, mille puhul tekib kliendiga usaldussuhe, näiteks arstid, advokaadid, vaimulikud. Kommentaar ütleb veel, et saladuses hoitavat infot võib avaldada vaid allika nõusolekul.

Valner ütles, et ajakirjanik peaks avaldama allika siis, kui ta kuuleb näiteks terrorismiaktist. Valneri sõnul on ajakirjanik kahe tule vahel, sest politseil on karistusseadus, aga ajakirjanikul eetikakoodeks, millel pole seaduse jõudu.

“Politseivõim ja kohtuvõim võiksid aktsepteerida ajakirjaniku sõltumatust,” ütles Valner. “See oleks ühiskonnale vajalik.”

Ta lisas, et konfidentsiaalsusel põhineb suurem osa ajakirjaniku tööst. Ajakirjanik saab väga konfidentsiaalset informatsiooni tingimusel, et ta ei väljasta allikat ja hoiab saladust.

Valner ütles, et ootab huviga kohtulahendit, sest kui kohus loob pretsedendi, on see rahvusvaheliselt tähtis samm.

Tartu ülikooli ajakirjandusosakonna juhataja Halliki Harro-Loit ütles, et Inglismaal on kohtulahend, kus ajakirjanik mõisteti õigeks ja ta ei pidanud allika konfidentsiaalsuse lubadust rikkuma.

Samas on tema sõnul ajakirjaniku infoallika konfidentsiaalsuse kaitsmine kahe otsaga asi, sest igale juhtumile lisandub legitiimsuse küsimus.

“Ajakirjanik ei pea oma allikaid avaldama,” leidis ka advokaat Kaido Ehasoo. Tema sõnul peaks ajakirjanik avaldama allika juhul, kui allika info on inimestele eluohtlik.

Ajakirjanduseetika koodeksi kohaselt peab ajakirjanik rangelt kinni informatsiooniallikale antud lubadustest ja väldib lubadusi, mida ta ei suuda täita. Ajakirjandusel on moraalne kohustus kaitsta konfidentsiaalseid informatsiooniallikaid.

Ka väliseksperdid toetavad ajakirjaniku õigust kaitsta infoallikaid. Rootsi Ajakirjanike Liidu rahvusvaheliste suhete koordinaator Anita Wahlberg ütles Eesti Päevalehele, et Rootsi politseil on ilmselt küll võimalik süüdistust esitada, aga ta kaotaks kohtus kindlasti, sest seaduse kohaselt on ajakirjanikul õigus allikas paljastamata jätta.

Tema sõnul on olukord otse vastupidine ja kui ajakirjanik paljastaks allika, võiks ta selle eest kohtusse anda.

Rahvusvahelise ajakirjanike kaitse komitee vanemkoordinaatori Joel Campagna sõnul on komitee kindel seisukoht, et ajakirjanikke ei tohiks mitte kunagi sundida oma allikaid avalikustama. “Ajakirjanikelt jõuga nende konfidentsiaalsete allikate väljapressimine tähendab ränka ähvardust sõltumatule ajakirjandusele,” nentis ta.

14. jaanuaril avaldas Eesti Päevaleht artikli “Ettekandja, palun arve! Ja tagasi pole vaja!”, milles kelneri ja ettekandjana töötavad inimesed kirjeldasid oma suhtumist jootrahasse ja klientidesse.

Esmaspäeval kutsuti artikli autor, reporter Sergo Selder politseisse, kus teda ähvardati kongi panna ja kriminaalkorras karistada, kui ta ei avalda oma allika nime.