MTÜ Eesti Tuumajaam tegevjuht Kalev Kallemets ütles Jaapani tuumajaamade plahvatusi kommenteerides, et kõik võrdlused Tšernobõli õnnetusega on täiesti kohatud hüsteeria levitamine. "Sarnane võimsuse kasv, energia vallandumine ja radiatsiooni atmosfääriline emissioon ei ole kergveereaktoritel füüsiliselt võimalik," põhjendas ta.

Ta lisas, et nagu iga õnnetuse ja intrigeeriva sündmuse puhul tekib hulga spekulatsioone, kommentaare, infomüra mitteametlikest allikatest.

Kaasaegsetel passiivsete ohutussüsteemidega tuumajaamadel (AP1000, ESBWR,
Enhanced CANDU6) on võime tagada reaktori sulgemise järgselt kütuse jahutamine sõltumata inimese tegevusest (passiivselt) kas soojusringluse, suure soojusmahuti või muude meetmete abil.

Maavärina tõttu kannatada saanud Jaapani Fukushima tuumajaamas toimus täna järjekordne plahvatus, milles said inimesed kannatada. Jaapani tuumaohutuse ameti teatel plahvatas tuumajaama kolmandas reaktoris vesinik.

Viimastel andmetel on Fukushima tuumajaamas tõsised probleemid ka teises reaktoris, mille jahutussüsteem seiskus ning jahutusvee tase alaneb.

Laupäevase plahvatuse järel teavitas Jaapani Tuumaenergiaagentuur, et nad hindavad Fukushima Daiichi avariid rahvusvahelise tuumasündmuste skaalal (INES) skaalal 4, mis on madalam kui 1979 aasta Three Miles Islandi õnnetus skaalal 5 ja ainuke maailma skaalal 7 toimunud
õnnetus Tšernobõlis. INES 4 sündmus on „kohalike tagajärgedega õnnetus“.

Reedel tabas Jaapanit ülivõimas maavärin võimsusega 8,9 magnituudi, mis tekitas ka hiidlaine, kartuste kohaselt on loodus- ja keskkonnakatastroofis hukkunud kokku üle 10 000 inimese.