Leetsar jäi 1992. aasta parlamendivalimistel Mõõdukate valimisnimekirjas esimese kandidaadina riigikogust välja. Seega olnuks tal esimesena õigus asuda riigikokku asendusliikmena, kui keegi Mõõdukate nimekirjas valituks osutunutest mingil põhjusel ei oleks saanud riigikogu liikme kohustusi täita.

1992. aasta 21. oktoobril nimetati ametisse valitsus, mille koosseisu kuulusid Mõõdukate nimekirjas riigikokku valituks osutunud Liia Hänni, Marju Lauristin ja Andres Tarand. Neljanda Mõõdukate nimekirja liikmena nimetati ministriametisse ka Jaan Leetsar.

Leetsarel, kes peale ministriametit pidas neli kuud ka riigikogu liikme ametit, täitunuks parlamendipensioni määramiseks nõutav 2-aastane riigikogu liikme staaž üksnes siis, kui selle hulka arvata ka ministrina töötatud aeg. Parlamendipensione reguleeriva seaduse alusel võrdsustatakse ministrina töötamise aeg Riigikogu liikmena töötatud ajaga, kui ministriametisse asumiseks peatatakse isiku parlamendiliikme volitused.

Riigikohus leidis, et kuna Jaan Leetsarit ei nimetatud 1992. aastal enne ministriametisse asumist riigikogu asendusliikmeks ning asendusliikmeks nimetati ta alles pärast ministrina töötamist, siis ei saanud ka tema staaž hakata kulgema 1992. aastal.