Püüa selgitas, et tänased eksamitööd koostatakse arvestusega, et lävend on 20 punkti. Kui lävend tõuseks 50 punktile toob see tema sõnul kaasa eksami muutumise lihtsamaks. „Kindlasti ei juhtu seda, et kui on 50 punkti lävend, siis saavutab enam õpilasi sada punkti," lausus ta.

Püüa sõnul oleme praegu harjunud, et ühe eksamiga saavutatakse mitu tulemust ja kõrgkoolid aktsepteerivad riigieksameid ka sisseastumiseksamitena. Kui eksam läheb lihtsamaks, siis on keeruline samade eksamitega kõrgkooli kandideerida, märkis Püüa.

Ühe punkti lävendi puhul on Püüa sõnul hea see, et motiveeritud on tugevad õpilased ja neid on võimalik võtta nende tulemustega vastu ka kõrgkooli.

„Tavainimesel on keeruline aru saada, et kohustuslik eksam võimaldab kooli lõpetada ka ühe punktiga,“ kõneles ta. Selline süsteem kehtis kuni 2001. aastani ja tema sõnul muudeti seda just õpetajate ettepanekul. "Kindlasti ei too ühe punkti lävend automaatselt kaasa seda, et eksam läheb raskemaks.“

Riigikogu menetleb parasjagu põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Hetkel on muudatusettepanekutega sisse hääletatud vastuoluline seik, et eksamilävend on 1 punkt ja ka 20 punkti. Reaalselt tähendaks see seda, et eksam loetakse sooritatuks ka ühe punktiga, kuid rahuldavalt sooritatuks 20 punktiga.