2015. aastal kaebas EKRE Delfis, Eesti Päevalehes ja Eesti Ekspressis ilmunud 19 avaldatud artikli tõttu Ekspress Meedia kohtusse. Erakonnale ei meeldinud näiteks järgnevad artiklid:

EKRE kaebuse järgi halvustasid artiklid erakonda ja sisaldasid ebaõigeid andmeid. Sama olevat sisaldanud ka artiklite juures olnud kommentaarid. Kuna artiklid avaldati riigikogu valimiste aegu, leidis EKRE, et rikutud maine tõttu ei soovinud ükski erakond pärast valimisi nendega koostööd teha. Seetõttu olevatki EKRE sunnitud jääma opositsiooni.

Erakond nõudis Ekspress Meediat ümber lükkama artiklites avaldatud ebaõiged faktiväited ja väärtushinnangud, avaldades selle kohta vastav artikkel ja eemaldades väited. Samuti palus EKRE kohustada Ekspress Meedia väljaannetel lõpetada erakonna kohta ebaõigete faktiväidete avaldamine ka tulevikus. Mittevaralise kahjuna nõudis erakond meediafirmalt 150 000 eurot.

Pärast sel suvel maakohtus kaotamist teatas EKRE, et ei lepi Harju maakohtu otsusega, mis sisuliselt kiitvat heaks 2015. aastal toimunud laimukampaania erakonna aadressil. Erakond kaebas otsuse edasi.

Sel esmaspäeval otsustas ka ringkonnakohus jätta EKRE kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas, et enamus juhtudel ei olnud erakonna õiguste rikkumine sedavõrd intensiivne, et sõnavabadusse tuleks sekkuda. „Enamus vaidlusaluseid väiteid pärinesid arvamuslugudest, kus autor arutles põhjalikult ja argumenteeritult hageja [EKRE] tegevuse ja sõnavõttude üle, andes analüüsi tulemusena hageja tegevusele iseloomustavaid hinnanguid. Viidatud arvamuslugudes avaldatud väärtushinnangud ei olnud kujundatud ebaõigete faktide alusel, asjaolusid välja selgitamata või ilmselt meelevaldselt. Ka ei olnud need väljendatud ebasündsalt,“ seisab kohtuotuses.

Lisaks oli kohtu hinnangul avalikkusel suur huvi saada tundma esmakordselt valimiskünnise ületanud erakonda, mistõttu oli põhjendatud hagejast ja erakonna veendumustest ning juhtfiguuridest sedavõrd arvukalt artikleid kirjutada ja avaldada. „Kuivõrd hageja [EKRE] on erakond, kellel on teistest erakondadest eristuvad veendumused, mida eksponeeriti nii ühisüritustel (nt tõrvikurongkäigul) kui avalikel sõnavõttudel, oli meedial õigus ja kohustus neid kajastada. Kusjuures kostjal [Ekspress Meedial] oli õigus neid kajastada mitte ainult teadete avaldamise vormis, vaid ka hageja tegevust ja avalikke pöördumisi analüüsides ning nendele arvamusartiklite näol hinnanguid andes,“ selgitas kohus.

Lisaks märkis ringkonnakohus, et ajakirjandusel ei saa juba ette igaks juhuks ära keelata teatud väljendite kasutamise. „Sellise keelu kehtestamine võib potentsiaalselt tekitada olukorra, kus selliste väljendite lugejate ette viimine oleks uute eluliste asjaolude kontekstis põhjendatud, kuid osutub kohtu keelu tõttu võimatuks, pärssides seeläbi oluliselt lugejate õigust saada avaliku elu tegelaste kohta asjakohast teavet,“ selgitas kohus.

Maakohtus väitis EKRE, et nad maksid juristile ja advokaadile kokku üle 48 000 euro. Kui sellele liita neilt välja mõistetud 9250 eurot, on EKRE kulutanud meediafirmaga kohtus käimisele juba üle 57 000 euro. Sellele lisanduvad ringkonnakohtu poolt määratud viivis menetluskuludelt ja 4000 eurot, mille on kulutanud kohtus käimisele Ekspress Meedia.

EKRE-t esindav vandeadvokaat Raul Ainla teatas Delfile, et nad kaebavad otsuse edasi riigikohtusse.