EKRE jäi Ratase valitsuse hääletamisel erapooletuks ja sai peatselt Keskerakonnalt 100 000 salaraha

EKRE jäi erapooletuks, kui riigikogus hääletati Jüri Ratase valitsuse ametissenimetamist. EKRE erapooletuse tõttu vajas Ratas vähem poolthääli ja Keskerakonna siseopositsiooni vastupanu vajus susinal kokku. Nädal hiljem sõlmiti salajane kokkulepe, et Keskerakond aitab EKRE-l 100 000 euro eest oma objektidele katuseraha anda.

Jüri Ratase valitsuse ametissenimetamisel hääletasid opositsioonierakonnad Reformierakond ja Vabaerakond Ratase vastu, samuti opositsiooni jäänud EKRE jäi aga erapooletuks.

Erinevalt mitmest teisest riigikogu otsusest ei vaja uue valitsuse heakskiitmine 51 poolthäält, vaid vaja on üksnes seda, et poolthääli oleks rohkem kui vastuhääli. EKRE otsus mitte hääletada vastu vähendas seetõttu Ratase jaoks vajalikku poolthäälte arvu.

Ratas sai peaministriks vaid kaks nädalat peale Keskerakonna kongressi, kus kukutati Edgar Savisaar. Viimase toetajad ei olnud tulemusega nõus ja rääkisid, et kümmekond Savisaare toetajat võivad veel Ratase ametissesaamist takistada. Lõpuks jättis keskerakondlastest Ratase poolt hääletamata vaid Peeter Ernits.

Ratase valitsuse ametissenimetamise üle hääletati riigikogus 21. novembril. Nädal hiljem, 29. novembril sai EKRE teada oma katuserahade suuruse, nagu fraktsiooni juht Martin Helme 30. novembril erakonna juhtidele teatas.

"Katuserahadega on nii, et sel aastal saime rohkem kui eelmine aasta, kuid täpse numbri saime teada alles eile ja täna oli juba tähtaeg ettepanekute tegemiseks. Kokku saime fraktsioonile 300 tuhat pluss veel 100, mis ei lähe mitte fraktsiooni nime all, vaid peidetakse ära. Põhjus on selles, et kuigi meil oli kokkulepe Keskiga, et meie summa sel aastal on pool miljonit hakkasid sõbrad IRL-is ja SDE-s selle peale jalgu trampima ja blokkisid ära," kirjutas Helme.

Eelmise aasta katuserahade jagamise juures olnud sotside peasekretär Kalvi Kõva meenutas, et Keskerakond tahtis eelmisel aastal jagada raha vaid Vabaerakonnale ja EKRE-le ning jätta Reformierakond ilma. Sotsid leidsid, et kõik opositsioonierakonnad peaksid võrdselt saama, nagu alati on olnud.

Miks peaks rahvuslik inimene, sh. EKRE jääma, erapooletuks Ühtse Venemaa leppega Keskerakonda riiki juhtima hääletades? Keskerakonna sees toimuvat nähes võis see olla Ratase lisagarantii, kes teab. Ta on üritanud sellist varumeest garantiid luua ka Vabaerakonnaga, kes viimasel korral koostöö just Ühtse Venemaa leppele ja Keskerakonna venemeelse tiiva nõudmistele viidates välistasid.
Keskerakonna ja EKRE omavaheline suhtlus on siiski vanem kui presidendiajast. Tallinna TVs ollakse maksumaksja kuludega rõõmsalt koos eetrit jagamas ja sinna saamine on siiski Keskerakonna suva. Selle asemel, et see miljoneid raiskav paralleelmaailma kanal sulgeda, mis juhtub loodetavasti sügisest.

Kristen Michal

Mis puudutas EKRE erapooletuks jäämist, siis Kõva arvas, et äkki EKRE mõistis, et väga hea valitsus on tehtud, mis teeb inimestele nii palju häid asju. Kas võis aga olla nii, et EKRE aitas Keskerakonna peaministrihääletusel hädast välja ja sai selle eest Keskerakonnalt 100 000?

"Kui see seos on nii, siis nii odavat parteid me teist Eesti ajaloost ei tea. Kui see nii on olnud, siis on EKRE-ga küll väga lihtne tulevikus toimetada. Kui Keskerakond on suutnud EKRE hääli peaministrihääletusel osta 100 000 euro eest, siis on see ikka nagu, mis siin öelda... Mina ei oska seda kommenteerida. Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon ei ole kunagi niimoodi käitunud," ütles Kõva.

Täpselt samale seosele Jüri Ratase valitsuse ametissenimetamise hääletusega viitas pühapäeval Facebookis ka sotside esimees Jevgeni Ossinovski.

"Mis ei tähenda, et EKRE-le antud 100 tuhat oleksid jäänud tänuta. 21.11.2016 kell 17.51 toimus Riigikogus üks hääletus, millel jäi ainsana erapooletuks seitse venda. Mis hääletus see oli?" Ossinovski viidatud hääletus oligi Ratase valitsusele volituste andmise hääletus.

Delfi küsis Ossinovski sõnade kohta pühapäeval kommentaari ka Martin Helmelt, aga seda ei tulnud. Küll aga pani Helme eile oma Facebooki lehele kurja kommentaari kogu selle teema kohta.

"Ma võitlesin meie fraktsioonile välja suurema summa, kui meile taheti anda (ja suurema, kui teised opositsiooniparteid said!) ja me ei teinud selle saavutamiseks mingeid kompromisse oma põhimõtetega ega andnud oma hääli ühelgi hääletusel kuidagi viisil, mis oleks olnud meie üldise positsiooniga vastuolus," kirjutas Helme.

Katuseraha küsimuses leppis Helme kokku keskfraktsiooni tollase juhi Kadri Simsoniga, kes on Ratase lähedane liitlane. Simson selgitas EKRE-le lisaraha andmist sellega, et üheskoos sooviti omavalitsusi toetada.

"Katuserahad on aastaid olnud heaks ja otseseks viisiks, millega omavalitsusi toetada. Sellega seoses pöördusin ka EKRE poole, et nendega koostöös suurendada omavalitsustele minevaid toetusi. Nagu eespool mainitud, ei ole opositsioonipõli olnud Keskerakonna jaoks midagi võõrast ning oleme omal nahal tundnud ebavõrdsust katuserahade jaotamises valitsuserakondade ja opositsiooni vahel. Loodan, et Keskerakonna ja EKRE konstruktiivne koostöö Eesti maapiirkondade ja omavalitsuste elu edendamisel jätkub ka tulevikus. Mingeid muid seoseid selle kokkuleppe tagant aga otsida ei tasu," kinnitas Simson.

Kolm kuud enne Jüri Ratase valitsuse hääletust toetas EKRE presidendivalimistel ühes riigikogu voorus Keskerakonna kandidaat Mailis Repsi, aidates Repsi niimoodi riigikogu viimasesse valimisvooru.

Nii Helme kui Simson eitasid EKRE lisaraha seost presidendivalimistega. Küll aga saab kindlalt öelda, et kolmel kuul enne Keskerakonna toel lisaraha saamist ulatas EKRE kahel olulisel hääletusel Keskerakonnale abikäe.