Oja vaagis juhtkirjast inspireerituna, et kas EKRE on tõesti objektiivselt võttes aastatel 2000-2012 tegutsenud Eestimaa Rahvaliidu vaimne järeltulija.

Selgub, et seda saab kinnitada vähemalt ühe selgelt mõõdetava näitaja alusel. Nimelt on pea neli viiendikku tänastest EKRE liikmetest pärit Rahvaliidu ajast.

Kaspar Oja algse Facebooki-postituse tekst

Neljapäevast Äripäeva juhtkirja lugedes meenusid mulle andmed, mida nädala eest alla laadisin. Keset ööd paelus mind küsimus: kas EKRE on Rahvaliit mõne selgelt mõõdetava näitaja alusel? Äriregistri andmed liikmete kohta näitavad üheselt: jah, EKRE on Rahvaliit – pea 80% tänastest EKRE liikmetest on Rahvaliidu ajast.

Mis selle eriliseks teeb? Järeldus ei muutu, kui minna aastates veidi tagasi aega, kui Rahvaliit arutas liitumist tänase põhivaenlase sotsidega. Täna ei tahaks ilmselt sotsid enam siduda end EKREga ega vastupidi.

Vahepeal on sotside liikmeskond vahetunud veidi enam kui EKRE-l, aga pea kaks kolmandikku sotside tänastest liikmetest olid liikmed ka ajal, kui erakonna juhatus otsustas Rahvaliidu/EKREga liituda.

Isegi parteide suuremad ideed nagu maailmavaade näivad seega ajas kergelt vahetuvat. Mis siis väiksematest lubadustest? Näiteks: Keskerakonnaga koalitsiooni ei tee! Ja siinkohal ei taha ma öelda, et opositsiooni jäänu oleks liidu kindlasti tegemata jätnud. Ma ei tea seda.

Vastuolulistest koalitsioonidest vast kõige kummalisem oli Jevgeni Kogani kuulumine samasse koalitsiooni Isamaaliiduga Tallinnas. See oli reaalpoliitiline valik – vahel peabki valima kahest halvast vähem halvema.

Kõiki maailmavaatelisi eelistusi kõrvale jättes... nende näidete valguses oleks kentsakas valida üht erakonda ainult sellepärast, et see välistab erakonna, kellega veel hiljuti liituda tahtis. Nii et ma veel mõtlen, keda valida.