EKRE: Eesti suhe Euroopa Liiduga vajab ülevaatamist peale Brexitit
Konservatiivne Rahvaerakond tervitab neljapäeval toimunud Briti rahvahääletuse otsust Euroopa Liidust lahkumiseks, tegemist on märgilise otsusega demokraatia ja rahvaste suveräänsuse taaskehtestamisel Euroopas. 84 protsendine osalus ja 52 protsendine ülekaal ei võimalda seada kahtluse alla rahva selget tahet, teatas EKRE.
Konservatiivne Rahvaerakond on alati pooldanud Euroopa riikide ja rahvaste tihedat koostööd nii majanduse, julgeoleku kui kultuuri vallas. Samas peab taoline koostöö tagama riikide suveräänsuse säilimise, olema vabatahtlik, vastastikusel kasulikkusel ning austusel põhinev ning omama regulaarselt uuendatud mandaati rahvalt. Oleme lootusrikkad, et Suurbritannia lahkumise järel Euroopa Liidust käivituvad protsessid, mis võimaldavad lõpuks realiseerida just taolist koostöövormi euroopa rahvaste vahel.
Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et Briti referendumi toimumise fakt ning tulemus on veenvaks tõestuseks, et liit ei toimi sellisena, nagu teda on aastaid euroopa rahvastele reklaamitud. Eelkõige taandub küsimus aina süvenevale demokraatia ja suveräänsuse kaole, samuti permanentsele majanduslikule stagnatsioonile, mis Euroopas valitseb ja mille peamiseks allikaks on Euroopa Liidu poliitiline struktuur. On selge, et rahulolematus euroliidu liikmelisusega ei ole üksnes Suurbritannia eripära, usaldusväärsed rahvusvahelised küsitlused näitavad, et soov lahkuda Euroopa Liidust või eurotsoonist on sama kõrge või kõrgemgi Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Hollandis, Kreekas ja mitmes teises Euroopa riigis.
„Brexiti järel tuleb uuele reaalsusele näkku vaadata ning oma valikud läbi kaaluda,“ ütleb Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme. „Brexitit ei oleks toimunud, kui Euroliitu oleks saanud reformida või kui Brüssel oleks valmis arvestama liikmesriikide eripärade ja soovidega. Brexiti järel on selge, et euroopa rahvastel on vaid kaks valikut: kas leppida provintsistaatusega ebademokraatlikus ja ülimalt bürokraatlikus ning tsentraliseeritud kehva majandusega monstrumis, mis vaevleb lõpututes kriisides; või sellest lahkumine. Eesti rahvas pole kunagi andnud mandaati oma iseseisvuse ära andmiseks ega oma demokraatlikest riigivalitsemise põhimõtetest loobumiseks, kui me soovime olla osa sellest Euroopa Liidust, mis reaalsuses eksisteerib, mitte sellest, mida meile üha on lubatud, siis tuleb rahvale meie valikud ausalt ette panna ja küsida uus mandaat liikmelisusele. Sisuliselt tuleb eesti rahvalt üle küsida, kas soovime oma riigist loobuda või mitte.“
