„See on sõnumi edastamine ja sõnumi edastamiseks on mitmeid võimalusi,“ ütles Nõmm Delfile. „Kui riik leidis, et see sõnum on vaja tugevalt esitada, siis on see iseenesest mõistlik.“

„Iga kohtumine kui selline on mingi sõnum ja ka selle ärajätmine on mingi sõnum,“ selgitas Nõmm. Kohtumise ärajätmine on tema sõnul isegi rõhutatud ja tugev sõnum.

President Toomas Hendrik Ilves jättis eile ära kohtumise Eestis visiidil viibiva Ukraina välisministri Kostjantõn Grõštšenkoga, põhjendades seda päevakava muudatusega.

Nõmm meenutas, et aastate eest soovis endine Saksa liidukantsler Gerhard Schröder kohtuda nii Eesti peaministri kui presidendiga, et mõjutada Eestit Nord Streami gaasijuhtme asjus, kuid ka need kohtumised jäeti ära, viidates Eesti riigijuhtide tihedale päevakavale.

Põhjus oli ilmne

Nõmm rääkis, et president Ilvese ja Ukraina välisministri kohtumise ärajätmise põhjus oli suhteliselt ilmne, sest juba presidendi kantseleist saadetud sellekohase teate järgmine lause väljendaski muret Ukraina sõltumatu kohtuvõimu pärast.

Nõmm märkis, et teised kavandatud kohtumised siiski toimusid. „Ju siis Eesti riik leidis, et nii on õige,“ lausus Nõmm, kelle sõnul on küsimus paljuski ka ajastamises. Just nimelt presidendiga toimuma pidanud kohtumise päeval avalikustati ka Julia Tõmošenkot puudutav kohtuotsus.

Eestis visiidil viibinud Ukraina välisministri Kostjantõn Grõštšenkoga kohtusid riigikogu esimees Ene Ergma, riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja välisminister Urmas Paet.

Ukraina välisminister andis kohtumisel ka ülevaate Ukraina sisepoliitilistest probleemidest, mis on kerkinud maailma avalikkuse tähelepanu keskmesse seoses Julia Tõmošenko kohtuprotsessiga.

Välisminister Urmas Paet ütles, et Ukraina peaks oluliselt kiirendama õigussüsteemi ja kriminaalkoodeksi reformimist, sest Ukraina ekspeaministri Julia Tõmošenko süüdimõistmine ja karmi karistuse määramine oli Euroopa Liidule pettumus.

Paljud Euroopa Liidu liikmesriigid väljendasid oma muret Ukraina kohtusüsteemi pärast.