13. augustil kell 18.18 teatas RMK puhkeala töötaja häirekeskusele, et kell 9 hommikul läks Peipsi järve ääres puhkamas olev mees purjelauaga järvele ja pole tagasi tulnud. Sündmuskohale saadeti päästemeeskond Iisaku komandost ja politseipatrull, kaks Vasknarva kordoni mootorpaati, ATV ning lennusalga kopter, teatas Ida prefektuur.

Kell 20.15 leidis lennusalga kopter mehe ning toimetas ta Alajõe kordonisse, kus ta anti üle kiirabile. Mees oli alajahtunud. Esmaste selgituste kohaselt oli ta läinud järvele purjetama, väsis ära ja ei saanud enam tagasi kaldale.

Ida päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialisti Liina Järvi sõnul võiks oma võimetesse suhtuda pigem skeptiliselt, sest ülehinnates võib väga keerulistesse olukordadesse sattuda. „Kunagi ei tohi minna veekogule päris üksi, sest ohtu sattudes pole kelleltki abi paluda, lisaks tuleb kaasa võtta veekindlas kotis mobiiltelefon,“ ütles Liina Järvi. Seekord päästis purjetama läinud mehe elu tähelepaneliku inimese pöördumine.

Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi meenutab, et ujuvvahenditega kaugemale kui üks kilomeeter kaldast minna tuleb end registreerida lähimas kordonis või kasutada piiriveekogule registreerimise rakendust, mis on leitav aadressilt https://piiriveekogu.ee.

Enne kui suvel paadiga või talvel ATV ja autoga piiriveekogule minna, tuleb end registreerida lähimas kordonis. Tänasest saab seda teha ka lühisõnumiga läbi nutitelefoni veebilehitseja.

Rakendus asendab senise telefonikõnede tegemise või kordonist läbi astumise iseteenindusportaaliga, rääkis siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) piiriveekogu projektijuht Oscar Tirman Lõuna prefektuuri vahendusel. Näiteks Peipsi vesikonnale minejad saavad süsteemi kasutades registreerida veelemineku lühisõnumi teel, just nagu autot parkides. Kui veekogult lahkutakse, tuleb sellest uuesti teatada. Rakendus ja selle kasutamise juhised on leitavad aadressilt https://piiriveekogu.ee.

Tänavu on veeõnnetustes uppunud juba 23 inimest.