Eiki Nestor: Eesti ajavöönd pärast kellakeeramise lõpetamist sõltub naaberriikidest

 (82)
Deja vu
Foto on illustratiivneFoto: Ilmar Saabas

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluva riigikogu esimehe ja ühe kellakeeramise lõpetamise eelnõu algataja Eiki Nestori sõnul sõltub Eesti edasine ajavöönd naaberriikidest.

"Selles ettepanekus Vabariigi Valitsusele sellist ettepanekut ei olnud, et kumb on õige. Küll aga eelnõu üleandmisel oli juttu sellest, et emb-kumb tuleks valida," ütles Nestor vastuseks Delfi küsimusele, kas Eestis peaks pärast kellakeeramise lõpetamist jääma kehtima Ida-Euroopa aeg (UTC +2) või Moskva aeg (UTC +3).

Ajavööndi valikul tuleb Nestori sõnul kindlasti võtta arvesse ka naaberriike, eriti näiteks Soomet, millega Eesti võiks jääda ühte ajavööndisse. "See Tallinna-Helsingi kaksiklinn ju tegelikus elus ikkagi juba eksisteerib ja oleks ikka tark tegu küll, et siin segadust ei tekiks," ütles Nestor.

Seotud lood:

Aastatel 1999 ja 2000 loobus Eesti suveajast, mis tekitas suuri probleeme justnimelt rahvusvahelistele transpordiettevõtetele, sest kõik Eesti naaberriigid jätkasid suveaja kasutamist.

Suveaeg tähendab, et ööl vastu märtsi viimast pühapäeva ehk homset kell 3 keeratakse kellad tund aega edasi ja ööl vastu oktoobri viimast pühapäeva samal ajal tund aega tagasi ehk talveajale.

Nii-öelda talveaja näol on enamikus Euroopa Liidu riikidest tegemist astronoomilise vööndiajaga, mille järgi päike on kõige kõrgemal kella 12 ajal päeval. Erandi moodustavad selles osas näiteks Prantsusmaa ja Hispaania, mis kasutavad vööndiajana Lääne-Euroopa aja asemel (UTC) Kesk-Euroopa aega (UTC +1).

Kokku 23 erinevatesse erakondadesse kuuluvat riigikogu saadikut algatas kolmapäeval eelnõu, mille kaugem eesmärk on lõpetada rahva tervise huvides nii Eestis kui Euroopa Liidus kellakeeramine.

Parlamendi menetlusse jõudnud otsuse eelnõu järgi teeb riigikogu valitsusele ettepaneku toetada Euroopa Parlamendi hiljutist resolutsiooni, mis puudutab suveajast loobumist. Ühtlasi ootavad eelnõu esitajad, et valitsus alustaks Euroopa Komisjoniga konsultatsioone suveaja lõpetamiseks.

Esimest korda võeti suveaeg kasutusele 30. aprillil 1916 Saksamaal ja Austria-Ungaris Esimese maailmasõja aegse meetmena, mis Saksamaal aastal 1919 taas lõpetati. Ainus riik, mis kogu kahe maailmasõja vahelise aja suveaega kasutas, oli Ühendkuningriik. Prantsusmaal lõpetati kellakeeramine talunike protestide järel aastal 1922, 1923 kehtestati see aga taas.

Laialdaselt hakati Euroopas suveaega rakendama 1970-ndate lõpus, esimesena kehtestas selle aastal 1976 Prantsusmaa. Prantsusmaale järgnesid ühisturu parema toimimise huvides ka teised Euroopa Ühenduse riigid. Kellade edasi- ja tagasikeeramise kuupäevad ühtlustati Euroopa Liidus aastal 1996.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare