Mulla sõnul olid ussipojad ennast puntrasse sidunud ja selliselt moodustunud kogumid olid käsivarrejämedused. Näha oli ka nahkjaid nastikumune, kirjutab
.

Roomajaid mitte just üleliia palju armastav mees kutsus appi loodusemehe Tõnu Talvi, kelle abiga pliiatsijämedused nastikupojad kokku korjati ja minema toimetati. "Ma olen täielikult teadlik nastikute ohutuses ja et nad püüavad hiiri ja on muidu kasulikud, aga no ei taha nendega ühes hoovis elada," arvas telemees Muld.

Keskkonnaametis töötav Talvi rääkis Saarte Häälele, et nastiku puhul on tavaline, et munad poetatakse sooja kohta, kas siis päikese või orgaanilise aine lagunemisprotsesside tulemusel ümbrusest soojemasse kohta.

Nastik paaritub kevadel ning muneb suve alguses hoolikalt valitud kohta paarkümmend muna. Koorumiseni läheb sealt veel paar kuud. Talvi märkis, et arvatavasti oli tegemist mitme emase kurnast pärit munadest koorunud nastikutega. Emasloomal pole Talvi sõnul pärast munemist munade juurde enam asja ning kompostihunnikus oli järelikult paras soojus, et pisikesed said korralikult kooruda.

Selle kohta, et nastikuid oli korraga nii palju, arvas Talvi, et tõenäoliselt soodustasid nende madude sigimisedukust nii soodsaid talvitustingimusi pakkunud stabiilne ja jahe talv kui ka lõppev pikk, kuiv ning soe suvi. "Et inimasukate soov oli nendest veidi võõristust tekitavatest naabritest vabaneda, kogusime väikesed siud õrnalt kokku ja viisime teise sobilikku, kuid ilma inimnaabruseta elupaika," rääkis ta.

Kui keegi satub peale nastikute talvitumisaegsele kogumile, kevadisele pulmamängule või sarnasele munast koorumisele, siis Talvi sõnul oleks kõige targem nad omaette toimetama jätta. "Loodus tunnetab piiri ja enamasti taandub ise liiga lärmaka, trampiva või muul moel ebameeldivalt häiriva inimese eest," selgitas ta ning lisas, et kui keegi on oma maalapilt leidnud nastikuid, siis peaks tal olema ka hea meel.