Eesti ühe suurima kuivsegude tootja Sakret OÜ tegevjuht Ahto Leitud kommenteeris, et enamik magalarajoonides, nagu seda on Lasnamäe ja Mustamäe, asuvaid kortermaju on ehitatud ligi 50 aastat tagasi.

Nõukogudeaegse ehituskvaliteedi ning vähese hooldamise tõttu on paljud neist täna kriitilises seisukorras – majadelt kukkuvad rõdupaneelid on vaid ekstreemne näide, mis ilmestab situatsiooni tõsidust. Probleem on olnud üleval juba paarkümmend aastat ning süveneb päev-päevalt, kuid sobivat lahendust ei ole siiani leitud.

Majade lammutamine ja remondi ajaks ajutiste eluruumide rajamine tundub olevat ebarealistlik plaan, sest paljudel magalarajoonide elanikel lihtsalt puudub finantsiline võimekus välja kolida. Ka päriks seda eestlaslik harjumus olla ise kinnisvara omanik. Lisaks on lammutamine tunduvalt kallim ja pikaajalisem protsess kui renoveerimine. Viimase kasuks räägibki asjaolu, et inimesed ei pea oma elukohta muutma, kuid sellelgi on omad miinused.

Suurtes kortermajades on enam kui paarsada korterit ning renoveerimiseks on vaja enamuse nõusolekut. Konsensuse saavutamine on keeruline, sest paljud näevad renoveerimises lisakulu, mis niigi suurte kommunaalarvete taustal tundub raiskamisena. Samas ei mõisteta, et investeerimine maja korda tegemisse tagaks kommunaalkulude vähenemise ja pikemas perspektiivis oodatud kokkuhoiu. Seega takistab renoveerimist vähene teadlikkus, mistõttu nõustun Tallinna ülikooli teadlaste hinnanguga, et probleemi võtmeküsimus peitub selgitustöös.

Selgitustöö puhul on oluline, et magalarajoonis asuvate suurte kortermajade elanikele tehtaks puust ja punaseks selgeks, et iga investeeritud euro toob sisse X eurot. Abstraktne selgitus pikaajalise kasu kohta ei ole piisav – seda on vaja summaliselt näidata. Kuid kes seda teeks?

Ühest küljest oleks tervitatav, kui teavitustööd teeks linn, sest kokkuvõttes on magalapiirkondade korrastamine ka linna enda huvides. Teisalt võiks olla eestvedaja rollis riik, pöörates tähelepanu elamise energiasäästlikumaks muutmisele.

Magalarajooni probleemile on aga veel üks pikaajalisem lahendus. Mitmed uuringud on näidanud, et inimesed tahavad suurtest kortermajadest välja kolida õdusamatesse piirkondadesse. Juba praegu liigub trend sinnapoole, et suuri elamuid enam juurde ei tule ning korterelamud muutuvad üha väiksemaks, mistõttu laheneks „mägede“ küsimus mõne aastakümne pärast iseenesest. Kas aga jääda käed rüpes seda aega ootama ja maksta üüratuid kommunaalarveid, on juba iga korteriomaniku ja -ühistu enda otsustada.
Sakretist.

Sakreti bränd loodi USAs 1936. aastal. Praegu on Sakret Grupp maailma suurim ehituslike kuivsegude tootja, kel on kokku üle 60 frantsiisilepingu alusel töötava tehase. Lätis avati Sakreti tehas 2004. aastal, 2007. aasta suvel alustas tööd Sakreti tehas Eestis, 2008. aasta suvel avati tehas Leedus.

Liitu uudiskirjaga