Eestlaste valimisaktiivsus jätab soovida
“Suurema valimisaktiivsuse taga võis olla parteide läbi aegade massiivseim valimiskampaania, mis küll vaevalt aitas kellelgi valikuid langetada, kuid plakatite- ja loosungitemeri lõi üldise fooni, mis teadvustas inimestele valimiste toimumist ja valima mineku tähtsust,” kirjutas Eesti Päevaleht.
Ajaleht ei pea 52,37 protsenti siiski näitajaks, millega võiks rahul olla.
“47,63 protsenti valijaist jättis ju oma valiku tegemata või väljendas valima mitteminemisega suhtumist poliitikasse,” märkis Eesti Päevalehe juhtkiri.
Eesti Päevaleht lisas, et valimisaktiivsuse langustrendi murdumisest saab tõsiselt rääkida alles siis, kui ka kevadistel riigikogu valimistel on rohkem valijaid kui 1999. aastal.
Postimees kirjutas juhtkirjas, et hoolimata sotsioloogide ja politoloogide ennustustest, kuidas negatiivne kampaania peletab valijaid, käis valimas rohkem inimesi kui 1999. aastal.
Pühapäeval käis valimas 52,37 protsenti, 1999. aastal aga 49,8 protsenti valijatest.
“Seega ühelt poolt poliitikaelu jälgijad justkui eksisid, teisalt oli neil õigus: toimunud muutus ei olnud hüppeline, et sellest tõusutrendi välja lugeda,” kirjutas Postimees.
Juhtkiri nentis, et hääletamises osavõtt võib sõltuda peale kindla maailmavaate toetamise ka ilmast või protestist mõne erakonna või poliitika liigse domineerimise vastu.
Postimees nentis, et just protest sai liikumapanevaks jõuks viimastel parlamendivalimistel Lätis, kus oli valimisaktiivsus 72 protsenti.
“Vabas Eestis pole mitte ühelgi valimisel jõutud osavõtuprotsendiga üle 70. Parim tulemus pärineb 1995. aasta riigikogu valimistest, kus valimas käis 69 protsenti valijate üldarvust,” kirjutas Postimees.
