Eestlaste pankades hoitavad säästud on kõigi aegade suurimad
Kuigi nii tähtajaliste hoiuste kui ka arvelduskontode intressid on praegu rekordiliselt madalad ja langevad edasi, suurenevad Eesti kodumajapidamiste hoiused kindlalt. Eesti Panga septembri lõpu statistika järgi on eestlastel hoiuseid kokku pea viie miljardi euro ulatuses, mis on kindlalt meie iseseisvusaja suurim arv.
Ühtlasi tõdeb SEB Panga Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas, et perede säästuvõime ja tegelikud säästud on paljuski kaks ise asja ning vähemalt kolmandik Eesti inimesi on küll sellised, kes oleksid võimelised säästma, kuid kulutavad raha igapäevaelus nii ära, et tavaliselt pole isegi ühe kuu tagavara kõrvale pandud. „Mida nooremad on inimesed, seda väiksem on nende osakaal, kellel on kogutud rahatagavara. Alla kolmekümnestel näiteks ei ole ühe kuu tagavara 37 protsendil, kuid 60-aastastel ei ole vastavat rahasummat kõrvale pandud 27 protsendil,” ütles Messimas.
Sellest võib järeldada, et säästmine ei ole seotud niivõrd sissetulekuga, kuivõrd pigem distsipliini ja elukogemusega, sest pensionäride riiklik pension on palju väiksem kui keskmine palgatase. „SEB kogemuse kohaselt on ka paremal järjel olevatel inimestel reaalseid sääste vaid kahel kolmandikul. Samas näiteks pooled noortest peredest, kellel on laenukohustused, suudavad igakuiselt säästa – küsimus ongi selles, kas inimesed on oma säästuvõimest üldse teadlikud.”
Säästavad haritud
Swedbanki teabekeskuse juhi Anne Kalberg-Sägi sõnul saab uuringutele toetudes öelda, et säästjad on pigem kõrgema hariduse ja sissetulekuga ning mittesäästjad madalama haridus- ja palgatasemega. „Pangakontol on sääste 70 protsendil elanikest, aga säästud on inimestel pigem väikesed ja viiendikul elanikest puuduvad säästud sootuks,” rääkis Kalberg-Sägi.
Keskmise hoiustatava summa poolest on eestlased ees nii lätlastest kui ka leedulastest, kuid pangad ennustavad, et rekordmadalad intressimäärad ei ahvatle hoiustajaid ega soodusta tähtajaliste hoiuselepingute sõlmimist. SEB analüüsi järgi vähenes jaanuarist augustini tähtajaliste hoiuste osakaal võrreldes nõudmiseni hoiustega kõigis Balti riikides. Intresside tõusu buumiaja ulmeliselt kõrgetele tasemetele ei tasu lähitulevikus loota. Samal ajal on kõikuv majandusolukord teinud inimesed ettevaatlikuks ja riskikartlikuks, mistõttu ei taheta raha paigutada ka suurema riskiga säästmisvõimalustesse – näiteks investeerida väärtpaberitesse.KommentaarEbavõrdsus ei suurene
Erki Kert
majandusekspert
Puudub hea avalik statistika selle kohta, kas rekordsuur hoiuste kogumaht viitaks kõikide inimeste suurematele hoiustele või on tegemist jõukamate hoiustajate grupi mõjuga. Parima vihje annavad meile konjunktuuriinstituudi tarbijate kindlustunde indikaatorid. Sealt on näha, et inimeste hinnang oma säästudele ei ole viimasel ajal suurt muutunud. Ajalooliste andmetega võrreldes on inimeste hinnang oma säästmisvõimele keskmise taseme juures.
Seega võib eeldada, et väitel, nagu koguneksid hoiused järjest enam väheste inimeste kätte ja ühiskonna ebavõrdsus suureneks, ei ole faktilist tõepõhja.
