Eestlasele terendavad EL-i miljardid

Alates liitumisest Euroopa Liiduga võib Eesti arvestada võimalusega taotleda Euroopa Liidu regionaalpoliitilistest fondidest toetust umbes kolm miljardit krooni aastas.

Euroopa Liidu regionaalpoliitikast saab Eesti jaoks tõhus vahend vähendamaks oma mahajäämust jõukamatest Euroopa riikidest, tõdes peaminister Mart Laar kolmapäeval pärast kohtumist EL Komisjoni regionaalabi voliniku Michel Barnier`ga.

Laari sõnul peame olema valmis selleks, et esitada ettevõtluse arendamise ja tööhõive suurendamise ning teedeehituse ja energeetika projekte sama edukalt, nagu seda on teinud Iirimaa, siis tõuseb ka Eesti elatustase Euroopa Liidus sama kiiresti kui Iirimaal, teatas ETAle peaministri pressinõunik Anne Osvet.

Eesti taotleb liitumisläbirääkimistel kogu oma territooriumi arvamist Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgi sihtpiirkondade hulka ning enda lülitamist EL ühtekuuluvusfondist abi saavate riikide hulka.

Sihtpiirkond saab rahalist toetust EL regionaalpoliitika eesmärgi elluviimiseks — mahajäänud piirkondade arengu toetamiseks. Ühtekuuluvusfond rahastab vaesemates liikmesriikides eelkõige suuremahulisi keskkonna- ja transpordialaseid infrastruktuuri projekte.

Mart Laar tõdes, et kuigi läbirääkimistel jääb regionaalpoliitika peatükk viimaste hulka, kinnitas kohtumine regionaalabi volinikuga, et Eesti võib arvestada regionaalpoliitiliste toetustega, mille maht on vähemalt neli protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust.

Regionaalpoliitikale kulub Euroopa Liidu eelarvest põllumajanduse järel kõige rohkem raha, kuid eriti oluline on regionaalpoliitika vaesemate riikide jaoks, selgitas Osvet.

Michel Barnier käis Eestis, Lätis ja Leedus ringsõidul eesmärgiga tutvuda EL-i kandidaatriikide infrastruktuuri arendamiseks mõeldud abi kasutamisega.