Füüsilisest ülekoormusest tekivad närvi-, lihas- ja liigesehaigused ning aseptilised põletikud. Närvihaigus on näiteks radikuliit. Füüsiline ülekoormus võib tekkida sellest, et inimene töötab raskustega või sundasendis, selgitas ETAle tööinspektsiooni avalike suhete nõunik Tõnu Vare. Ülekoormushaigust esineb sagedamini ehitajatel, laadijatel, metsatöölistel, kondiitritel või konveieril töötajatel.

Teisel kohal kutsehaiguste sageduselt on vibratsioontõbi, mida esines kolmandikul kutsehaigetest.

Kutsehaiguste käes kannatavad Eestis kõige rohkem traktoristid ja loomakasvatajad. Pooled kutsehaigustest diagnoositi I kvartalis 51-60aastastel, kuid kutsehaigeks tunnistati ka Tallinna firmas töötav 24aastane fotolaborant, keda vaevab ekseem.

Tänavu esimeses kvartalis diagnoositi 35 esmast kutsehaigust. Eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes on esmaste diagnoosimiste arv vähenenud kaks korda, 2000. ja 1999. aasta esimeses kvartalis lisandus uusi kutsehaigusi peaaegu 100 ehk ligi kolm korda rohkem.

Tööinspektsiooni hinnangul on esmaselt diagnoositud kutsehaiguste suure vähenemise põhjuseks kutsehaiguste kliiniku töö ümberkorraldamine. Tavakohase 25-35 diagnoosimise asemel kuus sedastati tänavu jaanuaris vaid neli juhtumit.

Ka möödunud aastal oli vähem kutsehaigusi kui ülemöödunud aastal. 2001. aastal diagnoositi 282 kutsehaigust, 2000. aastal 355 ja 1999. aastal 359.

Vare nentis, et kindlasti on veel palju diagnoosimata kutsehaigusi, sest paljud inimesed ei lähe arsti juurde ega tule selle pealegi, et endal kutsehaigust kahtlustada. Kõigepealt püüab inimene siiski töötada.

Kutsehaigusena registreeritud ülekoormustõbi puudutab ainult füüsilist ülekoormust, vaimse ülekoormusega tegelemine ei kuulu tööinspektsiooni kohustuste hulka, ütles Vare.

“Eesti tööinspektsioon kontrollib olemasolevate seaduste täitmist, aga stressi pole käsitletud üheski õigusaktis. Stress pole määratletud kutsehaigusena, seetõttu ei saa tööinspektsioon sellega ka tegelda,” selgitas Vare. “Kutsehaiguste nimistus pole ühtegi haigust, mis kuidagi vaimse koormusega seotud on.”

Vare sõnul pole ka Euroopas selles valdkonnas väga kaugele jõutud, kuigi Euroopa Liit pöörab stressile järjest suuremat tähelepanu, eriti sel aastal, aga kutsehaiguseks pole seda nimetatud ka Euroopas.

41 miljonit Euroopa Liidu töötajat kannatab igal aastal tööst põhjustatud stressi käes, tõdes Vare. Eesti kohta taolised andmed puuduvad.