Turu-uuringute AS-i poolt märtsis läbi viidud üle-eestilisest uuringust selgus, et kuigi enamik valijaist kavatseb hääletada isikupõhiselt, mõistab kaks kolmandikku (66 protsenti) hukka poliitikaväliselt tuntust kogunud meelelahutustegelaste kandideerimise europarlamenti, teatas ettevõte.

Neljandik (25 protsenti) valijaist aga leiab, et kõigil on õigus eriala vahetada ning meelelahutustegelaste ülesseadmine parlamendikandidaadiks on igati põhjendatud.

Meelelahutustegelaste kandideerimisse suhtuvad positiivsemalt Res Publica ja Reformierakonna toetajad, skeptilisemalt aga Rahvaliidu, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide valijad.

Rohkem kui kaks kolmandikku (70 protsenti) Eesti valimisealistest kodanikest, kes plaanib osaleda Euroopa Parlamendi valimistel käesoleva aasta juunis, kavatseb hääletada konkreetsest kandidaadist, mitte erakonnast lähtuvalt.

Samuti pooldab iga teine hääleõiguslik kodanik (53 protsenti) europarlamendi valimiste läbiviimist avatud nimekirjade alusel, kus parlamenti pääsevad enim hääli saanud kandidaadid, mitte erakondade poolt määratud esinumbrid nimekirjades.

Märtsi seisuga kavatseb 13. juunil valima minna 61 protsenti valimisõiguslikest inimestest.

Märtsi keskel toimunud avaliku arvamuse uuringu raames küsitleti kokku 990 Eesti elanikku vanuses 15-74 eluaastat, kellest valimisealisi kodanikke oli 760.