Eestlased on ka pärast suve pidevas D-vitamiini puuduses
Eriti tõsine D-vitamiini puudus valitseb Eestis talvel, mil D-vitamiini tase on normist madalam 73 protsendil inimestest ning vitamiinipuuduse käes kannatab 8 protsenti, selgub Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas kaitstud Mart Kulli doktoritööst, teatab portaal Novaator.
Tartu Ülikooli sisekliinikus läbi viidud uuringus osales ligi 400 tervet 25-70-aastast inimest üle Eesti.
“Nii laialdane D-vitamiinipuudus on üllatav, sest põhjapoolsetes naabermaades on olukord hetkel parem,” ütles Kull.
Juba aastaid on Soomes, Rootsis, Norras ja ka USAs müügil D-vitamiiniga rikastatud piimatooted, mis osaliselt kompenseerivad talvehooajal vähese päikesevalguse tõttu tekkivat vitamiinipuudust.
Ükski Baltimaa praegu toiduaineid D-vitamiiniga ei rikasta. Apteekides on saada küll D-vitamiin toidulisanditena, kuid D-vitamiini sisaldavaid preparaate uuringus osalejatest praktiliselt keegi ei tarbinud.
D-vitamiini on võimalik saada veel ka kalast, kuid sedagi söövad eestlased vähe.
Põhiliselt tekib D-vitamiin inimese nahas päikese toimel. Sageli väidetakse, et päevitamine pole D-vitamiini seisukohast vajalik, sest piisava päevase D-vitamiinikoguse saamiseks piisab, kui päevas veerand tundi katmata näo ja kätega õues viibida.
“Neljal suvekuul aastas sellest tõesti piisab, kuid Tartu Ülikooli füüsikute poolt tehtud UV-kiirguse mõõtmiste alusel on oktoobrist kuni mai alguseni päike Eestis nii väheintensiivne, et D-vitamiini selle toimel nahas ei teki.” ütles Kull.
Seega peab suviti lisaks igapäevase vajaduse katmisele toimuma ka nn. „talvevarude“ täiendamine. See lisab D-vitamiini varusid mitmeks kuuks. Samas hilissügiseks on ka need varud ammendunud ja talvel vajame kindlasti D-vitamiini lisaallikat.
“Seis on parem nendel eestlastel, kes on pimedal ajal mõnel soojal maal käinud. Uuringu andmetel oli sellistel eestlastel ka talvel piisavalt D-vitamiini. See võimalus on kahjuks vaid vähestel,” ütles Kull.
D-vitamiin on ülioluline luustiku tervise seisukohalt. Viimastel aastatel on üle maailma ilmunud terve rida artikleid, milles on näidatud, et D-vitamiini tase organismis mängib olulist rolli veel mitmete teiste haiguste väljakujunemises. Ühtekokku reguleerib see vitamiin organismis vähemalt 200 geeni aktiivsust.
Nii on D-vitamiini puudust seostatud mitmesuguste vähkkasvajate kõrgema esinemissagedusega, aga ka südameveresoonkonna haiguste ja autoimmuunhaigustega.
Sisekliiniku uuringust tuli veel välja, et oluliseks D-vitamiini riskigrupiks Eestis on ülekaalulised ning vanemad inimesed. Inimeste päevitamisharjumusi kõrvutades tuli välja, et nii tüsedamad kui eakamad inimesed lasevad enda kehale tavaliselt vähem päikest.
„See kindlasti ei tähenda, et eestlased peaksid kogu suvise vaba aja päikese käes lebama, sest on kindel seos liigse UV-kiirguse ja nahavähi riski vahel. Teadaolevalt on aga mõõduka ja kaitstud päevitamisega seostuvad terviseriskid oluliselt väiksemad kui sellest saadav kasu. Seda on näidatud mitmetes varasemates uuringutes üle maailma,“ nentis Kull.
