Selline trend selgus Google`i avaldatud andmetest, mis andsid aimu sellest, kuivõrd inimesed kasutavad ära Euroopa kohtu poolt kinnitatud õigust omada rohkem kontrolli enda isikule suunavate linkide ilmnemisel Google`i otsingumootoris.

Nende andmete kohaselt on 975 eestlast (ehk 0,27 protsenti kodanikest) teinud palve eemaldada 3 403 URL-aadressi. Seevastu kreeklastest, kes on pingerea tagatipus, tegid vaid 795 inimest ehk 0,007 protsenti elanikest sellise avalduse. Väikesest Liechtenstein`ist tehti aga 55 avaldust ehk 0,23 protsenti elanikest.

Kõige rohkem (3331 korda) eemaldati Facebooki kontodele või postitusele suunavaid linke. Google`i esindaja aga keeldus täpsustamast, et millist infot eemaldati.

Kui palved rahuldati, siis need lingid kustutati ja lingid ei ilmu enam kohalikus Google`i otsingumootoris. Ehk näiteks kui Suurbritannias kiideti heaks 18 450 juhtumit, siis need konkreetsed lingid ei ilmu enam Google.co.uk otsingumootoris, küll aga ilmuvad endiselt üldises, Google.com otsingumootoris.

Kui eestlastel oli suurim protsent avaldusi linkide eemaldamiseks, siis sakslastel on suurim protsent nende avalduste rahuldamises. Tervelt 45 protsenti ligi 89,000 palvest rahuldati. Itaallastel oli järgmisena see number näiteks 20 protsenti.

Kõigest sellest hoolimata on Google tegelikult jätnud blokkimata sisuliselt pooled kogu Euroopa riikide peale kokku esitatud avaldustest ning 18 protsendi juhtumite suhtes on veel otsus tegemisel.

Mais otsustas Euroopa kohus, et inimestel on õigus nõuda endaga seotud linkidele suunavate aadresside kustutamist, kuid ei andnud täpseid juhiseid, kuidas neid palveid peaks menetlema.

Sisuliselt ütles kohus, et Google peab austama Euroopa õigusi privaatsusele, kui tegemist ei ole just suure avaliku huviga või avaliku elu tegelasega.

Ameerika Ühendriikides, Californias baseeruv Google on viimasel ajal sattunud tugeva kriitika alla, kuna hakkas kohtuotsust järgima ning eemaldas mõningaid linke näiteks ajalehe artiklitele, kuid samas taastas need peale väljaannete protesti. Kriitikute sõnul üritab firma selliselt näidata kohtuotsuse väidetavat absurdsust.