Põllumajandusministeeriumis tutvustatud konjunktuuriinstituudi uuring kinnitab, et Eesti mahepõllumajandus on tõusuteel ja seda toetab mahetoodangut eelistavate tarbijate kasv, teatab ETV.

Sel aastal võib mahepõllundusega tegelevate ettevõtete arv ületada tuhande piiri ja kasvu põhjuseks on valdkonna riiklik reguleeritus. “Üheks suuremaks põhjuseks on kindlasti toetused, mida mahepõllundusega tegelejad saavad oma töö ja vaeva eest,” selgitas põllumajandusministeeriumi mahepõllumajanduse büroo juhataja Margot Pomerants.

Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et geneetiliselt muundatud põllumajandustooteid ei ostaks kindlasti 46 protsenti vastanutest ja 51 protsenti vastanutest peab GMO-de sekkumist loodusesse ebaeetiliseks. Selline suhtumine seab GMO-sid sisaldavate saaduste Eestis kasvatamise otstarbekuse kahtluse alla, leiab konjunktuuriinstituudi sektorijuhataja Pille Liivaauk.

“Tarbija poole pealt ja toodete müügi poole pealt teeb pigem ettevaatlikuks, võiks teha ka põllumehi ettevaatlikuks, see võib küll olla selline nägemus, et tegu on hea asjaga, kuid turustamisega võib tekkida probleeme,” rääkis Liivaauk. 

Eesti Looduskaitse Selts tahab geneetiliselt muundatud taimede Eesti põldudel kasvatamise teema viia arutamiseks Ühiskondliku Leppe Sihtasutusse. “Nad juba annavad täiusliku pildi sellest, mida ühiskond ootab ja arvab ning kui selgub, et ühiskonnas on lai vastuseis GMO põldudele lubamisele, siis tuleks revideerida seadusandlust,” ütles Eestimaa Looduskaitse Seltsi esimees Juhan Telgmaa.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja algatatud GMO vaba Eesti kampaania raames on üle saja maaomaniku kuulutanud, et nemad oma maadele geneetiliselt muundatud organisme ei luba.