Eestlannad testivad vähivaktsiini

Eelkõige noori naisi ohustava emakakaelavähi ennetamiseks välja töötatud vaktsiini katsetatakse saja Eesti naise peal, varasemad uuringud on näidanud ravimi tõhusust.

Septembris algab rahvusvahelise ravimifirma Glaxo-SmithKline (GSK) Biologicali emakakaelavähki põhjustava papilloomviiruse vastase vaktsiini viimane katsetusfaas, mille tulemus selgub aasta pärast. Katsetesse kaasatakse sada 15–25-aastast Eesti naist. “Emakakaelavähk on ainuke sugulisel teel leviva viiruse tekitatav vähivorm,” selgitas Postimehele katsetustes osaleva Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku sünnituseelse osakonna juhataja Ferenc Szirko. “Haigestutakse just noores eas, sest viirus satub organismi suguelu alustamisel ja mõned selle tüved võivad põhjustada vähki.”

Eestis on emakakaelavähk naissuguelundite kasvajatest teisel kohal. Eesti Vähiregistri andmeil diagnoositi 2000. aastal 551 suguelundite pahaloomulist kasvajat, neist 162 juhul oli selleks emakakaela vähk.

Postimehega rääkinud 38-aastasel tallinlannal avastati emakakaelavähk kuus aastat tagasi raseduse ajal.

“Ise ma endal midagi viga ei tundnud olevat, seetõttu tuli vähi avastamine ootamatusena,” meenutas naine. “Õnneks oli haigus väga varajases staadiumis ja pärast lapse sündi tehti mulle õnnestunud operatsioon, olen täielikult paranenud.”

Vähi ennetamise võimaluse kohta arvas see naine, et kui haigust on võimalik regulaarselt kontrollis käies vara avastada, ei sooviks ta ennast vaktsineerida. “Mul on vaktsiinide suhtes eelarvamusi, eelkõige vajan kindlust, et see ei ole tervisele ohtlik ega tekita kõrvalmõjusid,” tunnistas ta. “Kontrollis käimist pean nüüd aga väga oluliseks, ka siis, kui ei tunne endal midagi viga olevat.”

Szirko sõnul ei anna vähi varajane avastamine paraku alati garantiid, et see on täielikult välja ravitav. “Eelistan varajasele avastamisele võimalust, et haigust üldse ei tekiks, seda enam, et vähk on hästi ravitav vaid nullstaadiumis, mil siirded ei ole emakakaela limaskestast kaugemale levinud,” tõdes arst.

Szirko lisas, et peab vaktsiini kasutuselevõtmist Eestile tähtsaks, sest siin on haigestumisi rohkem kui näiteks Soomes või teistes lääne riikides.

“Siin peab küll naisi hurjutama selle eest, et nad ei käi korralikult günekoloogi juures kontrollis, mistõttu on meil sagedane emakakaelavähi hilisem avastamine,” märkis Szirko, rõhutades, et ei maksa lasta ennast heast enesetundest petta, sest vähki tekitav viirus ei põhjusta mingeid vaevusi ning ilma lisauuringuteta seda ei leita.

Aasta kestva vaktsiiniuuringu ajal süstitakse katses osalevaid naisi mõnekuiste vahedega. Haiguseennetaja tõhusust hinnatakse vereproovide abil. Szirko sõnul vaktsiin ise viirust ei tapa, vaid tekitab organismis antikehi. “Antikehad hävitavad viiruse ja tekitavad immuunsuse ning vähirisk muutub olematuks,” selgitas ta.

GSK Biologicali Tallinnas asuva Eesti esinduse meditsiinilise osakonna juhataja Toomas Pruunsilla sõnul võib varasemate uuringute põhjal öelda, et vaktsiin on efektiivne ja kliiniline uuring jätkub.

“Millal vaktsiin reaalselt kasutusse jõuab ja kui palju maksma hakkab, nendes küsimustes on esialgu vara spekuleerida,” rääkis Pruunsild. “Uute ravimite registreerimine on mahukas ja pikk protsess ning nõuded väga karmid.”