„Hollandlased on tuntud sellepoolest, et kõikvõimalike tragöödiate ja õnnetustega püütakse võimalikult ruttu ühele poole saada ning tavapärasesse elurütmi naasta. Tihti kasutatakse musta huumorit, et oma leina või valuga paremini toime tulla. Loomulikult räägitakse praegu ka lennuõnnetusest, aga see on pelgalt seltskondlik jutuajamine nende inimeste puhul, kes õnnetuses ühtegi pereliiget või tuttavat ei kaotanud," ütles Eenpuu-Villup.

Tema sõnul ei peeta uudistes vaid hukkunud Hollandi kodanikest rääkimist eetiliseks, sest teistest rahvustest inimesi oli ju lennukis samuti. „Olukord meenutab Estonia laevahukku, kus õnnetus kõiki kuidagi ikkagi puudutas, kas siis otseselt või kaudselt." Samas oli Eenpuu-Villupi sõnul reedel Zwolles ringi käies siin-seal näha pooles mastis Hollandi lippe, aga see oli ka kõik.

Eenpuu-Villupi sõnul on kõik, kellega ta on sel teemal rääkinud, lihtsalt suures hämmingus - kuidas sellised õnnetused üldse juhtuda saavad? „Ise sain õnnetusest teada ühe hollandlannast sõbranna kaudu ning paanika ja kurbuse asemel oli tema jutust tunda vaid šokeeritud üllatust."

„Vene-Ukraina konflikt keskmist hollandlast eriti ei puuduta ega huvita. Minu Eesti päritolu toob teema siiski aegajalt vestlusesse, aga pean tunnistama, et ega paljud hollandlased ei tea, mis ja kus toimub. Ajalugu ja geograafiat tundvad hollandi tuttavad on rõõmsad, et minu kodumaa on Ukrainast piisavalt kaugel, aga siiski kuulen aegajalt küsimust: „Kas sa kardad ka?" Ülejäänutele on endised NSV Liidu liikmesriigid ja praegune Venemaa üks segadusse ajav teema, millesse eriliselt ei süveneta. Kõik toimub piisavalt kaugel, et mitte muretseda," ütles Eenpuu-Villup.