Eestlane päästis kaks Nõukogude kosmonauti
Lugu algas, kui Põlvast pärit poiss sattus 1975. aasta novembris aega teenima Eestist 3000 kilomeetri kaugusele Põhja-Kasahstani. Sõjaväeosa number 21 730 baseerus Kustanai lennuväljal, mis sarnanes omaaegse lennubaasiga Haapsalu kõrval Kiltsis, ja teenindas kaugpommitajaid Tu-16. Raidlast sai raadiolokatsiooni spetsialist, selgub saates “Pealtnägija”.
600 kilomeetri kaugusel Kostanaist asus suurim nõukogude kosmodroom Baikonur (Bajkongõr) ja eestlasel koos kaasteenijatega oli pisike roll kosmoseprogrammis. Nimelt kui ameerika astronaudid maandusid merre, siis nõukogude kosmonaudid üldjuhul Kasahstani steppi. Atmosfääri läbinud kosmosekapsli täpne trajektoor ja maandumiskoht tuvastati sääraste aparaatidega nagu Raidla peilingaator.
Kümned stardid ja maandumised läksid libedalt, kuni pakaselise päevani 1977. aasta veebruaris, mil üks maandumisaparaat sihtmärgist mööda lendas ja kõigilt radariekraanidelt kadus. Pärast mitut tundi ärevat ootamist oli eestlane ainus, kes maandumiskapsli nõrga signaali murdosa sekundiks kinni püüdis. Tema antud suuna põhjal leitigi kapsel kahe kosmonaudiga lõpuks Arkalõki nimelisest asulast 37 kilomeetrit kirdes.
“Imrest sai pärast seda päris nagu kangelane lausa,” meenutab teenistuskaaslane Uno Salumäe, kes mäletab dramaatilist otsingut hästi. Raidlast tehti seinalehte pilt, teda kiideti rivistusel ja vanematele saadeti isegi tänukiri, kuid üldsuses vaikiti äpardus maha, mistõttu ei tea Raidla tänini, kelle konkreetselt tema terav kõrv päästis. “Väga huvitav oleks teada, kas need mehed teavad ja mäletavad, et neid päästis ainult üks aparaat,” arutleb Raidla.
