EESTLANE AUSTRAALIAS: sisemaa tsunami ja meeletu uputus
Tänane hommik algab just taolise uudisega. Austraalias Queenslandi osariigis on sadanud juba mõnda aega, ja sellest, et kolmandik osariigist on üle ujutatud, on ka juba räägitud mõnda aega. Seni on osariigi pealinn, 2 miljoni elanikuga Brisbane suurematest üleujutustest puutumata.
Kuni möödunud ööl sajab Brisbane´ist sadakond kilomeetrit eemal mägedes mõne tunniga maha rekordkogus (260 mm) vett. Vihmale lisandub torm. Tulvavesi hakkab mägedest alla voolama ja moodustab kahe mäe vahel orus asuva 100 000 elanikuga Toowoomba linnani jõudmise aegu hiiglasliku, 6-8 meetri kõrguse ründelaine.
Järgneb katastroof: metsik tulvavesi haarab oma embusse autod ja kaubikud, nagu puutükikesed, peksab neid kokku, uputab, ujutab minema. Autos istuvad inimesed ei saa kuidagi reageerida. Hetkel teada olevast kümnest ohvrist pooled on lapsed. Näiteks ei pääse eluga ema ja kaks last, kes laine saabumise hetkel autos istuvad. Hommikune uudistekopter tabab mürkmudase vee ja puuprahi keskel edasi ulpiva auto. Kaameramehed näevad peagi, et autos lehvitatakse neile paaniliselt. Nad ei saa teha muud, kui teatada päästeteenistusele. Päästeteenistuse kopter seda autot enam ei leida ei suuda.
Kuigi suurem vesi pühib linnast läbi ja edasi, jättes maha laastatud, prügised ja mudased majad ning tänavad, on Toowoombas endiselt leidmata sadakond inimest. Ellujääjad kirjeldavad juhtunut õudusega. Õnnelikumad jõudsid oma maja katustele ronida, kui tänavad ja ümbruskaudsed hooned vette haihtusid. “Nägin mööda ujumas kõike, autosid, maast lahti kistud maju, kust kostis inimeste karjeid — ma ei unusta seda kunagi,” räägib üks katuselt päästetu. Teine mees oli perega kinni majas, mis ujuma läks. Triivis paarsada meetrit, kuni maja ankurdas end puude taha. “Ronisime katusele ja vaatasime õudusega, kuidas ruumid veega täituvad.”
Kuid lugu pole sellega sugugi otsas, sest see uskumatu veekogus (supersadu, saja aasta võimsaim! — väidavad ajalehed), mis viimase ööga Brisbane´is ja selle lähedastel aladel maha sadas ja veel sadamist jätkab, peab ju ometi kusagile välja jõudma. Selleks on sisemaalt algav Brisbane´i jõgi, mis suubub läbi Brisbane´i kesklinna merre.
Võimsaim üleujutus oli Brisbane´is aastal 1974. Siis oli pool linna vee all ja Brisbane´i jõgi tõusis 20 meetrit üle kallaste. Pärast seda ehitati linnast 80 km kaugusele Wivenhoe tamm. Hiiglaslikul veereservuaaril on kaks eesmärki: varustada linn veega ja üleujutuste ajal koguda tulvavett. Paraku on tamm hetkel 200 protsenti täis. Et ehitis ei puruneks, tuleb üleliigne vesi lasta jõkke, mis taaskord suurendab üleujutusi.
Hetkeseis: jõeäärsete linnaosade elanikel soovitatakse evakueeruda selleks puhuks loodud keskustesse. Brisbane on kuulutatud katastroofipiirkonnaks, kus üleujutatud on 6500 kinnistut ja maja ning 15 000 inimest uputusest puudutatud. Kõige kriitilisem tõotab tulla neljapäev, kus meeletu tulvavesi jõge pidi linnani jõuab. Kardetakse, et hetkel juba niigi üle kallaste ajav jõgi tõuseb 22 meetri kõrgusele, purustades varasema rekordi.
Paanika? Seda kindlasti. Kuigi inimesed on üleujutustega harjunud ja väikeses mahus kohtab neid pea igal aastal, ületab seekordne kõik varemnähtu. Selle tulemusel on poed kaubast tühjaks ostetud ja jõeäärsete piirkondade inimesed lahkuvad kodudest. Nii riigi peaminister kui osariigi juht (kes muide mõlemad on naised) astuvad iga natukese aja tagant televiisoris üles ja kommenteerivad olukorda. Uudised näitavad vahetpidamata päästetöid.
“Katastroof murdis meie südamed, kuid meie tahet ta ei murra.” Selline väljend pärineb Queenslandi juhilt Anna Bligh´lt. Austraalia rahvas (ja meedia!) kordab seda nagu mantrat. Kuigi kaotused on meeletud, ollakse valmis võitlema, üksteist abistama ja elu otsast üles ehitama.
