Eestlane armastab rasva näost sisse ajada
Võrreldes omavahel mehi ja naisi, selgub, et mehed pööravad naistega võrreldes toidu tervislikkusele oluliselt vähem tähelepanu.
Uuringu tulemused näitavad samuti, et Eesti inimesed ei ole harjunud lugema toodete pakenditel ja etikettidel olevat informatsiooni toidu koostise erinevate näitajate kohta.
Näiteks ei pööra 64 protsenti elanikest mitte kunagi tähelepanu toidu energiasisaldusele või teeb seda harva. Üle poole elanikkonnast (54 protsenti) ei pööra tähelepanu toodete rasvasisaldusele.
Toidu soolasisaldust ei vaata 76 protsenti elanikest ja vitamiinide ning mineraalide sisaldust 66 protsenti elanikest. Enim jälgivad inimesed tootel säilitus- ja lisaainete kohta käivat informatsiooni. Alati teeb seda 24 protsenti ning mõnikord 31 protsenti Eesti elanikkonnast.
2. jaanuaril algas haigekassa rahastamisel üle-eestiline kampaania, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu sellele, et liiga rasvase toidu ülesöömine võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Kampaania abil suunatakse inimesi teadlikumalt suhtuma oma igapäevase menüü koostamisse.
Eestimaa inimeste toitumise oluline probleem on liiga suur rasva osakaal toidusedelis. “Inimesed ei teadvusta endale, et kuigi rasvane toit tundub isuäratav, võib selle liigne söömine tuua koos kaalu probleemidega kaasa ka mitmeid kroonilisi tervisehäireid, näiteks südame-veresoonkonnahaigused, liigesehaigused,” rääkis haigekassa tervishoiuteenuste osakonna peaspetsialist Sirje Vaask.
Maailma Terviseorganisatsioon on 2006. aasta prioriteediks valinud just toitumise teema. See on prioriteediks ka Eestis selle aasta riiklikus südame- veresoonkonnahaiguste ennetamise programmis. Haigekassa kampaania on üks osa riiklikust programmist ja selle eesmärk on panna inimesi rohkem mõtlema oma toitumisharjumustele.
