Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) infoturbe ekspert Triin Niguli sõnul paistab tööpakkumise sisu igati soliidsena ning ülesanded jõukohased. „Pakkumisele allakirjutanud inimese meiliaadressis võib sisalduda europe-career.com või mõni muu peibutav sõnaühend. Suure tõenäosusega sellise nimega ettevõtet ei eksisteeri, küll aga võib otsimootori abil leida vaid mõne tähe võrra erineva nimega päris-asutusi. Samas on kurjategijad vahel üles seadnud ehtsana tunduva veebilehe, mille kaudu hiljem
toimub sõnumivahetus „tööandja“ ja töötaja vahel. Seega tasub igal juhul olla tähelepanelik,“ lisas Nigul.

Loomulikult ei ole selliste tööpakkumiste taga suurepärase rahvusvahelise mainega edukad ettevõtted, nagu tööpakkumises reklaamitakse, vaid hoopis rahapesijaid (nn money mules) otsivad kurjategijad. Töö sisu on tegelikult oma konto kasutamine rahaülekanneteks või sularaha väljavõtmiseks ning mõne rahaedastusteenuse kaudu edasi saatmiseks. Palgaks pakutavas komisjonitasus poleks midagi kriminaalset, kui käideldavad summad poleks teenitud kuritegelikul teel, näiteks krediitkaardivargustega.

„Kui eelpool kirjeldatud tööpakkumiste sisu on suhteliselt tavapärane, siis Euroopas on esinenud ka juhtumeid, mil rahapesijad otsivad inimesi heategevuse ettekäändel. Kurjategijate fantaasia on lõputu, seetõttu tasuks mistahes ootamatusse või veidrana tunduvalt saatjalt saabunud võõrkeelsesse tööpakkumisse suhtuda ettevaatusega. Levinumad meiliteenuse pakkujad saavad päris edukalt hakkama rämpsposti filtreerimisega, kuid kahjuks lipsab mõni rämpskiri ikkagi läbi. Ükski tehnoloogiline abivahend rämpsposti tõrjumiseks pole 100 protsenti tõhus. Alati tasub usaldada oma vaistu ning kahtlased kirjad avamata otse prügikasti suunata,“ rõhutab infoturbe ekspert.

Kui mõni heauskne kodanik on siiski mõne säärase võlts-tööpakkumise õnge läinud, siis igast oma kontole laekunud kahtlasest ülekandest tuleks kohe teavitada oma kodupanka. Samuti ootab rahapesu andmebüroo (rahapesu@politsei.ee), et neile kahtlastest tehingutest teada antaks.